100 looduse postkaarti

„100 looduse postkaarti“ on konkurss, mis toimub juba kaheksandat korda. Selle ettevõtmisega kutsume Eesti kooliõpilasi üles vaatlema ärkavat kevadet ja Eestimaa loodust. Kõik nähtu tuleks aga joonistada postkaardile. Püüdke anda oma piltidele sisu – mõte ja tähendus, laske piltidel endil vaatajale rääkida ilma sõnadeta.

Kuna 2010. aastal tähistame looduskaitse 100. juubeliaastat, siis ootame väga selliseid kaarte, millel on joonistatud mõni kaitsealune taim, seen, puu, loom, putukas või muu tegelane. Kirjuta kindlasti pildile juurde millise liigiga on tegemist.

Osaleda võivad kõik Eesti kooliõpilased.
Konkurss on avatud 29. märtsist.
Konkursile saab töid esitada 20. aprillini.
Rahvahääletus toimub alates tööde avalikustamisest veebilehel kuni 31. maini.
Žürii otsus võidutöödest tehakse teatavaks 31. mail.
Konkursi võidutööde auhinnad antakse üle 5. juunil 2010 Matsalu rahvuspargis toimuval kontsertüritusel Läänemaal.
Töid saab esitada posti teel koolide kaupa.
Joonistused peavad olema tehtud paksema paberi ühele küljele mõõdus 10 x 15 cm või 15 x 10 cm. Kaardi teisele küljele tuleb trükitähtedega märkida autori ees- ja perekonnanimi, kool ja klass.
Koguge tööd koolis kokku õpetajate kätte. Palume kõigil koolidel endil valida oma õpilaste tööde seast 10 paremat pilti ja saata need tööd üheskoos hiljemalt 20. aprillil 2010. aastal postiaadressil:
RMK Pähni looduskeskus
Pähni küla
Varstu vald
66116 Võru maakond

Nuputamist vaheajaks

Leia nimedest üles PUUD!
K. SAK - kask

U. SUKK -

M. DÄN -

P. PEL -

R. ASA -

PIA S. KAHL -

INGA TOMOS -

ATS KAN -

M. MAT -

V. REHA -

B. AHA -

J. PAU -

P. A. LEPP -

Leia nimedest üles noad, kahvlid, lusikad!

ANU VÕGI - võinuga

SAULUS KIPSI -

ANU GAREP -

HELVIKA KOGO -

LEESI TAUKS -

HELVE KARPA -

HR SAULUS SUKKI -

JUULIA V. GANUP -

TAUNU JUGUS -

ANU GAILEV -

ANU-LIIS PESSIK -

Leia nimedest Aafrika loomad:

ARE POLD - leopard

G. PADER -

EVE LANT -

JAAK KIRKEL -

LIA N. TOOP -

ARVI KANNIS -

DOLLI KORK -

LIA L. ORG -

I. TERGI -

L. VÕI -

Leia nimedest tööriistad:

DIANO GRUTT - torutangid

V. SAAR -

ARE HAM -

G. AAS -

S. VERIK -

L. I. PEET -

URVE KAJA REIK -

G. D. TINA -

R. PUU -

ELI SEM -

RUTT MÕIVI -

KUSTA RUNDIG -

Leia nimedest koolitarbed:

ATS KUIK - kaustik

NEL PITS -

LIA PITS -

ATS ABI -

MIKU ELG -

KADI SILV -

UNO LODJA -

DIVVI SÄRE -

ASTA LISA TIPP -

H. KIVI -

KOIT K. KOOL -

STIINA PILL -

N. PALI -

Paiguta tähed ümber ja mõistata, mis lilled need on?

LEPASEEME - meelespea

PELLALÄVI -

RAAVESÕÕM -

SOOKURK -

LAKITUS -

MENUKNURK -

PULKPURKEL -

VOLGIÕLU -

Leia seened ja metsamarjad:

RENEE K. PÄSS - kärbseseen

ENEKE UKS -

AIRI KISS -

VIVI IRA PUKK -

L. P. KIVI -

TIM KASSU -

P. HOL -

KAISSA EMMATS -

M. KUUSALU -

KAI NISS -

MARI PÕLD -

Leia nimedest maitseained:

EEDU LOOSK - keedusool

IDA KÄÄS -

IRA KAPP -

HILLER TOOBER -

ANDI KERRO -

G. VERNI -

LEA KEN -

MONA DERK -

FR. NAAS -

L. NALVI -

A. RIPP -

S. PENI -

Õgijate nuputamismäng

Pildid on hallõgija.

2010. aasta linnuks valis Eesti Ornitoloogide Ühing punaselg- õgija ja hallõgija. Mõlemad linnuliigid on meil küll tavalised, kuid samas vähetuntud sulelised. Õgijad on loomtoidulised, toitudes peamiselt väiksematest närilistest, lindudest ning roomajatest. Nii hall- kui punaselg-õgija toitumise juurde kuulub veel üsna omapärane käitumine – surmatud saak lükatakse mõne terava oksa külge rippuma. Sellist käitumist seostatakse saagi suupärasemaks tükeldamise hõlbustamisega kui ka varude soetamisega.

Võtsime Gert Airi, Kristiina ja Cätlyniga osa ka õgijate nuputamismängust. Töölehti saad printida ja õgijate kohta lugeda klõpsates siia.

"Tere, Kevad!" viktoriin küsib...

Paraku me võidule enam ei võistle, sest 13. küsimuses saime kahe punkti asemel ühe. Jagame nüüd kahekümne nelja kooliga 2. kohta.

Aga ega mäng polnudki mõisa peale...

• Uued küsimused (ja vastused) on sellised:

19. Vaatamata sellele, et Eesti on rahulik paik, toimuvad ka siin aeg-ajalt maavärinad. 1976. aastal toimus Eestis viimaste aegade tugevaim maavärin. Kus ja kui tugev see oli? Vastus: Osmussaarel, tugevusega 4,75 magnituudi (mõningatel andmetel 4,6 magnituudi), Euroopa 12-pallisel skaalal kuus palli. Magnituud on maavärina võimsus Richteri skaala järgi. See on logaritmiline skaala, nii et kolmemagnituudilise maavärina võimsus on kümme korda pisem nelja magnituudi suuruse maavärina omast. Seni mõõdetud maavärinate suurim võimsus on olnud 8,9 magnituudi, Eestis 4,75 magnituudi. Kolme magnituudi suurust maavärinat peaks tundma hoonetes.

20. Millistele loomadele on pandud Eestis üles veebikaamerad otsepildi nägemiseks nii, et nende tegemisi võib otse internetis vaadata? Vastus: Väike–konnakotkad, must-toonekured, merikotkad, hülged (hetkel pausil, nagu ka nn sea-TV), kodukakud, amuuri leopardid (Tallinna Loomaaias).
21. Ühe meie kevadekuulutaja õied on nii tillukesed, et putukatele märkamiseks on appi tulnud õisi ümbritsevad kõrglehed, mis on erkkollast värvi. Kui õied närbuvad, kaob ka lehtede kollane värvus. Mis taimest on jutt? Vastus: Selleks taimeks on lepiklill.

"Tere, Kevad!" viktoriin jätkab

Küsimused (ja nüüd ka vastused) on järgmised:

13. Mitmest Eesti maakonnast leiab Sinilille (meie ühe kevadekuulutaja nimelise) tänava? Nimetage need maakonnad. Vastus: Sinilille tänav on 9 maakonnas: Rapla, Harju, Võru, Saare, Tartu, Pärnu, Lääne-Viru, Ida-Viru ja Valga maakondades.

14. Eestis on teatavasti 15 maakonda. Millisel maakonnal on 242 km rannajoont ning 177 saart ja laidu? Vastus: Pärnu maakonnal.

15. Kunksmoor on Aino Perviku samanimelise raamatu peategelane. Mida tähendab sõna "kunksmoor"? Vastus: Kunksmoor ehk nõiamoor.

16. Eestis kasvab üks põlispuuliik, mis on saanud ühe linna sümboliks? Mis puu ja mis linn? Vastus: Selgus, et neid puuliike, mis on linnade ametlikeks sümboliteks saanud, on rohkemgi: mänd - Elva, Loksa, kuusk - Võru, tamm - Tamsalu.

17. Ühe Eestis laialt levinud taime rahvapärane nimi on rakvere raibe. Kus on selle taime algne kodumaa? Vastus: Selleks levinud umbrohuks on harilik tõlkjas ja tema kodumaaks on Ees-Aasia, kus ta on poolkõrbe- ja stepitaim.

18. Nimetage selle aasta Eesti metsapealinn. Vastus: 2009. aasta metsapealinn on Viljandi.

Känguru- võistlused

Täna toimusid üle Eesti känguru võistlused. Meie klassist võistles ekolieride vanuserühmas Gert Air.
Peame pöialt, et tal läheks hästi!

Klassipildi puzzle

Klõpsa pildil (laadimiseks läheb hetk aega) ja pane puzzle kokku!