"Tere, Kevad!" selleks korraks läbi

Kevad hakkab läbi saama ja suvi läheneb. Tore interaktiivne loodusprogramm hakkab selleks aastaks lõpetama. Kiidan kõiki kevade märkajaid! Tänu teile said kõik 35 vaadeldava linnu saabumine, seene ilmumine, taime õitsemine või kahepaikse laul üles tähendatud. Viimased meie nähtud - kuuldud kevadekuulutajad olid: kevadkogrits (7. mai); toomingas (12. mai); kullerkupp (16. mai); piiritaja (18. mai) ja maikelluke (19. mai).

Viktoriinis jäi meil üks punkt maksimumist puudu (saime 29 punkti 30- st), aga pole lugu - mäng ei käi ju mõisa peale. Üles sai laetud ka meie kevadega seotud pildid ja luuletused.

Väljas soojalt paistab päike,
kätte jõudnud kevade.
Vulisevad kevadveed
järve poole leidnud tee.

Põõsa all nüüd tärkab lill.
See on kaunis sinilill.
Nagu hüüaks meile nad:
"Tulge meid te noppima!"
Kristiina

Metsas leian sinilille,
esimese kevadlille.
Varsti ilmub ülane
ja karikseen, mis punane.
Gert Air

Kuldnokk - vahva lind
taas tervitamas sind.
Tal uhke pesa,
pojad teevad sees kisa.
Cätlyn

Kakuema Klaral on neli toredat kakupoissi või -plikat välja hautud ja nad kasvavad iga päevaga. Päeval on emakakk tavaliselt pesas, aeg- ajalt näitab mõni heledas udusulis jõnglane end ema kõrvalt, aga õhtul saate poegi üksi pesas näha, siis käib ema jahti pidamas ja end sirutamas. Praegu on nende tegutsemist veel näha, aga varsti lendavad nad pesast välja ja kakukaameragi lõpetab selleks aastaks.

Ilusat kevade jätku!

Kop- Kop! Kas te olete kodus?

18. mail käisime Erastvere looduskeskuses. Osalesime programmis "Kop- kop! Kas te olete kodus?".

Kui küsida lastelt, kes elab metsas, siis nimetatakse tavaliselt hunti, karu, põtra, rebast, kitse ja ilvest. Ent mets on koduks ka paljudele väikeimetajatele, keda me ei näe, kuid kes metsas jalutaja teekonda teraselt kuulevad, oskuslikult haistavad või koguni tähelepanelikult jälgivad. Kop-kop! Kas te olete kodus? Miks vihmaussid ise oma kardetud vaenlase – muti käiku söögiks roomavad? Kas leitud kännus võib asuda karihiire pesa? Kuidas siil end okaste vahel olevatest parasiitidest puhastab? Miks orav ühes pesaõõnsuses mitmel aastal järjest ei pesitse? Neile ja paljudele teistele küsimustele said lapsed vastused. Tutvusime väikeimetajate eluviisidega: nende võimalike elupaikadega, toitumisharjumustega ja kohaga toitumisahelas.

Ilm oli lausa suviselt soe. Meisterdasime toreda kaelaehte ja istutasime istutustoru abil igaüks oma männiistiku. Mängus "40" said kõik raiesmikul parasjagu joosta. Auhinnaks valgejänese magusad "pabulad".

Koolis vaatasime õpitud imetajate kohta kordavat slaidiprogrammi ja täitsime töölehti.

RMK metsaviktoriini tulemus teada!

Saavutasime RMK metsaviktoriinis 13. koha. Osalevaid klasse oli kokku 58. Tublid!
Koht/ kool/ klass
1. Tõrva Gümnaasium 4b kl,
2. Mustjala Lasteaed-Põhikool 5 kl,
3. Tõrva Gümnaasium 4a kl;
4. Metsküla Algkool 4 kl;
5. Risti Põhikool (Harju) 5 kl;
6. Metsküla Algkool 5 kl;
7. Tõrva Gümnaasium 5b kl;
8. Kanepi Gümnaasium 5 kl;
9. Lustivere Põhikool 4 kl;
10. Krootuse Põhikool 5 kl;
11. Olustvere Põhikool 5 kl;
12. Friedebert Tuglase nim. Ahja Keskkool 5 kl.
13. Krootuse Põhikool 4 kl (93 punkti);
14. Paide Gümnaasium 5c kl;
15. Värska Gümnaasium 4 kl;
16. Kadrina Keskkool 5c kl;
17. Saarepeedi Kool 5 kl:
18. Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium 5 kl;
19. Tääksi Põhikool 5 kl;
20. Muuga Põhikool 5 kl;
20. Sinimäe Põhikool 4 kl;
22. Muuga Põhikool 4 kl;
22. Sinimäe Põhikool 5 kl;
24. Muuga Põhikool 3 kl;
25. Kirivere Põhikool 4 kl;
26. Lustivere Põhikool 5 kl;
27. Padise Põhikool 4 kl;
28. Halliste Põhikool 5 kl;
29. Märjamaa Gümnaasium 4b kl;
30. Sinimäe Põhikool 3 kl;
31. Rakvere Linna Algkool 5 kl.
32. Koonga Põhikool 4 kl;
33. Libatse Lasteaed-Algkool 5 kl;
34. Harkujärve Lasteaed - Algkool 4 kl;
35. Kääpa Põhikool 4 kl;
36. F.von Wrangelli nim Roela Põhikool 5 kl;
37. Jäneda Kool 4 kl;
38. Harkujärve Lasteaed - Algkool 5 kl;
39. Kirivere Põhikool 5 kl;
40. Kernu Põhikool 4 kl;
41. Kuusalu Keskkool 5b kl;
42. Mikitamäe Kool 5 kl;
43. Avinurme Gümnaasium 5 kl;
44. Kernu Põhikool 5 kl;
45. Saduküla Põhikool 4 kl;
46. Laulasmaa Kool 4 kl;
47. Lihula Gümnaasium 4 kl;
48. Tapa Gümnaasium 4c kl;
49. Mikitamäe Kool 4 kl;
50. Lohusuu Kool 5 kl;
51. Pikasilla Algkool 4 kl;
52. Võsu Kool 5 kl;
53. Tali Põhikool 5 kl;
54. Aste Põhikool 5 kl;
55. Laiuse Põhikool 4 kl;
56. Asuküla Algkool 4 kl;
57. Saku Gümnaasium 5a kl;
58. Voore Põhikool 5 kl.
2010. aasta metsaviktoriinil osales 5261 õpilast.
Õigeid vastuseid saad vaadata: http://www.rmk.ee/teemad/metsakool/konkursid/metsaviktoriin/kusimused-2010 Vastuste nägemiseks klõpsa siia.

Viktoriin "Tere, Kevad!" küsib (7)

Küsimus nr 22: Koera põhiliseks meeleks on haistmine. Mis on aga kassi peamine meel? Vastus: Kuulmine.
Küsimus nr 23: Nimeta 3 imetajat, kellele Eestis võib jahti pidada, kuid kes Euroopa Liidus kuuluvad ranget kaitset vajavate liikide hulka. Vastus: Hunt, ilves, kobras ja pruunkaru.
Küsimus nr 24: Millist "saabast" ei saa Setomaal jalga panna? Vastus: Saatse saabast, mis on saapakujuline maatükk Värska külje all.
Küsimus nr 25: Winnebago-indiaanlaste pärimuste hulgast leiame loo, kuidas kilpkonn, ronk ja karu ei saanud maailma üle valvamisega hakkama ning Maailma Looja andis selle ülesande ühele olendile, keda ka Eestist leida võib. Ta tegi oma tööd hästi ja Maailma Looja andis talle paremaks nägemiseks 6 silma juurde. Sellest ajast peale on tal 8 silma. Kellest käib jutt? Vastus: Ämblikust.

Kevade märkidest oleme näinud- kuulnud: väikest- lehelindu (26. aprill), rohukonna (27. aprill), käblikut (27. aprill), nurmenukku (29. aprill), kägu ja varsakapja (30. aprill), suitsupääsukest (1. mai), räästapääsukest (2. mai), ööbikut (4. mai).

Meie kodukakk Klara aina haudub oma nelja muna. Kakukaamerat saad vaadata siit. Eile õhtul enne kella kümmet, kui kakk käis pesalt ära, oli neli munakest veel terved, aga enam mitte kauaks!

Osalesime RMK metsaviktoriinis

Täna osalesime kogu klassiga RMK metsaviktoriinis. Vastasime 26- le küsimusele. Hoiame pöialt, et vastused oleks õiged!

Käisime kevadet leidmas

Näsiniin õitseb

Sinililleaeg saab varsti läbi

Konnake hüppas teel

Valge võsaülane

Verev karikseen

Pajud õitsevad

27. aprillil käisime klassiga Oru pedastikus kevadet leidmas. Kuulsime esimest korda väikest lehelindu. Mida me aga märkasime? Tegime leitud kevadmärkidest pilte.

Viktoriin "Tere, Kevad!" küsib (6)

Küsimus nr 19: Ikka räägitakse virvatuledest soos. Mis need on ja kuidas tekivad? Vastus: Virvatuled ehk sootuled on mudase veekogu kohal suhteliselt harva tekkida võivad valgusallikad, mille tekkimisel on mitmeid selgitusi. Üheks enamlevinuks on orgaanilise aine lagunemisel tekkiva soogaasi iseeneselik süttimine kokkupuutel õhuga.
Küsimus nr 20: Kes on see poolveelise eluviisiga väikekiskja, kes elutseb Eestis ainult Hiiumaal? Vastus: Euroopa naarits.

Küsimus nr 21: Alates 1996. aastast on Eestis valitud Aasta puud. Üks Aasta puuks valituist on aga tegalikult põõsas. Mis põõsaga on tegu? Vastus: Sarapuu.

Vastata tuleb 09. maiks. Hea uudis on, et jagame jätkuvalt 1. kohta.
Kevadvaatlustele oleme lisanud: võilille (20. aprill).

"Eesti looduskaitse 100" viktoriinisari

Sel aastal täitub sada aastat Eesti esimese looduskaitseala loomisest: 14. augustil 1910. aastal võeti lindude kaitse eesmärgil looduskaitse alla Vaika saared. Nüüdseks on sellest kaitsealast saanud Vilsandi rahvuspark. Tänu peaaegu sajandipikkusele looduskaitsele on meil veel alles puutumata loodust ja elupaiku haruldastele liikidele. Kõrvuti loodusliku elustiku kaitsega väärtustatakse ka kultuurilis-ajaloolist pärandit.

Keskkonnaamet koostöös Eesti Loodusega tähistas looduskaitse suurt juubelit viktoriinisarjaga „Eesti looduskaitse 100".

Meie klassist osales kuues voorus Gert Air ja saavutas 4.- 6. klassi õpilaste hulgas 65. koha (osalejaid oli 489!). Gert kogus 32- st punktist 26 (5+5+5+3+2+6=26) Gerdi kohta võib vaid öelda: kes palju teeb, see palju jõuab. Tubli!

Viktoriin "Tere, Kevad!" küsib (5)

Küsimus nr 16: Suur osa sipelgapesast asub tavaliselt maa all. Kuppel, mida näeme, on ainult pesa katus. Maa all on aga külm ja pealt tulev päikesesoojus ise allapoole ei liigu. Kuidas sipelgad oma pesa alumist osa kütavad? Vastus: Sipelgad soojendavad end pesa peal päikese käes ja kannavad oma kehaga soojuse pessa. Nad soojendavad pesa oma keha soojusega. Õigeks lugesime ka vastuse, et sipelgapesa materjal kõduneb ja sel ajal läheb pesa alumine pool soojaks.
Küsimus nr 17: Nii mõnigi Eestis pesitseva linnu hääl kõlab üle teiste lindude hääle. Missugusel linnul on aga maailma kõige valjem hääl? Vastus: Eri allikad annavad erinevad tulemused: nii on mainitud maluku kakaduud, sini-paabulindu, kakkpapagoid, kakapod jt.
Küsimus nr 18: Mille poolest on eriline Kuusalu lähedal kasvav Tülivere tamm ja millise uskumuse järgi on saanud puu oma nime? Vastus: Puu omapäraks on tüves laiutav kaarja ukse taoline avaus, kuhu sisse mahub püsti seisma kaks täiskasvanud inimest. Uskumuse järgi olevat tamm abiks riiduläinud noorpaaride lepitamisel. Ööseks saadetud tülli läinud paar puu õõnsusse ja hommikuks oli tüli möödas.

Jagame jätkuvalt 1. kohta!

Kevadvaatlustele oleme lisanud: näsiniine (11.aprill), sarapuu ja ülase (13.aprill), punarinna (14.aprill), paju õitsemise (16.aprill) ja lepiklille (18.aprill).

Kakukaamera

Kakuema munade haudumist ja veel palju, mis pesas edasi juhtub, saad vaadata siit.

Kodukakk on peaaegu varese suurune, väga suure ja ümara peaga “öökull”. Kodukakul leidub kaks sulestikuvormi – roostepruun ja tuhkhall, üksikud linnud on ka tumepruunid.

Kodukaku silmad on tumedad ja nokk kahkjaskollane, saba on lühike, sellest tulenevalt annab istuva kodukaku puhul tooni tema suur pea.

Kodukaku menüü on mitmekesine. Lisaks väikestele närilistele (uruhiired, leethiired jt.) leidub tema saagis ka linde, kahepaikseid ja nahkhiiri. Kaudseid andmeid on ka kodukakkude jahist kaladele. Hiiumaal Õngu kalakasvatuses on leitud meriforelle, kellede seljas kodukaku küünejäljed ja samas leiti basseinidesse uppunud kaks lindu.

Viktoriin Tere, Kevad! (3)

Küsimus nr 10: Inimese ja paljude suuremate loomade maitsmiselundid asuvad tavaliselt nende suus. Kus asuvad toakärbse maitsmiselundid? Vastus: Kärbsed tunnevad maitset nende jalgadel olevate karvakeste abil.

Küsimus nr 11: Paljud imetajad magavad talveund. Aga on kalu, ka Eestis elavaid, kes magavad suve- ehk kuumaund? Nimeta neist vähemalt üks. Vastus: Sellisteks kaladeks on näiteks luts ja linask.

Küsimus nr 12: Kui suured on muti kõrvalestad? Vastus: Mutil puuduvad kõrvalestad.

Metsanädal kutsub taas

23.- 30. aprillini toimub traditsiooniline, tänavu 18. järjekorranumbrit kandev metsanädal, mille tunnuslauseks on "Mets toidab ja katab". Metsanädal on täis erinevaid üritusi. Täpsem ürituste programmi leiad Eesti Metsaseltsi kodulehelt http://www.metsaselts.ee/

2010. aastal on koolinoortele kavandatud mitmeid konkursse/võistlusi: kirjandikonkurss, fotovõistlus, metsanduslik võistlus looduses, metsalaulu konkurss ja joonistusvõistlus.

• Joonistusvõistluse teema on „Mets kui varaait“. Konkursi tööde esitamise tähtaeg on 10. aprill 2010. Tööd tuleb saata kinnises ümbrikus paberkandjal aadressile Tartu Linnavalitsus, Raekoda, 50089 Tartu. Joonistuse formaat peab olema vähemalt A4. Võistlustöödele lisada etiketid, kus on ära toodud töö pealkiri, autori ees- ja perekonnanimi, kool ja klass ning kasutatud tehnika ja juhendanud õpetaja nimi.
  
• Kirjandikonkursi teema on „Mets kui varaait“. Konkursi tööde esitamise tähtaeg on 10. aprill 2010. pikkuseks on 1–2 lehekülge. Töö vormistatakse arvutiga paberile reavahega 1,5. 1.-4. klass võib töö vormistada käsitsi kirjutades eelpool toodud mahus. Tööle tuleb lisada autori nimi, kool ja klass. Töö tuleb saata kinnises ümbrikus paberkandjal aadressile Tartu Linnavalitsus, Raekoda, 50089 Tartu.

Viktoriin Tere, Kevad! (2)

4. Lääne-Virumaal Sagadi mõisa pargis saab näha ja katsuda ühte Eestimaa rekordit. Millist ja kui suur see rekord on? Vastus: Sagadi mõisa pargis asub Eesti kõrgeim tamm, mille kõrguseks on 32,6 meetrit; Eesti vanim sanglepp, mille vanus on ca 160 aastat.
5. Muistetel eestlastel oli au sees rahvakalender. Millist rahvakalendri tähtpäeva iseloomustavad järgmised ütlused: karu keerab end käpuli; putukatel ja ussidel tuleb elu sisse; siga hakkab end ise toitma? Kirjuta tähtpäeva nimetus ja kuupäev. Vastus: Käädripäev (käändrepäev, kärdlapäev, käärdlipäev), ka ussiliikumise päev - 17. märts.
6. Meie rahvuslinnu suitsupääsukese kuju vaatas enne euro kasutuselevõttu vastu ühe riigi rahalt. Missuguse riigi? Vastus: Sloveenia.
7. Vanasti kasutati nõiavitsa, et ära arvata maa-alused veesooned. Millisest puust lõigati vitsad? Vastus: Valdavalt pajust, kasutati ka sarapuud ja pihlakat.
8. Mõnes koolis kasvatatakse loodusklassis pisinärilisi, mõnel koolil on oma peenramaa. Ühes Eestimaa koolis kasvatatakse mesilasi. Millises? Vastus: mesilasi kasvatatakse Kurtna koolis.
9. Kui Eestis tervikuna on umbes pool maast kaetud metsaga, siis meie kõige enam metsastatum maakond on metsa ja põõsastikuga kaetud umbes 70% ulatuses. Nimeta see maakond! Vastus: Hiiumaa.

Kevade märkidest oleme märganud kiivitajat, kuldnokki, sookurgi, valget toonekurge ja lumikellukesi. Ole edaspidigi tähelepanelik!

Viktoriin "Tere, Kevad!" küsib (1)

Küsimus nr 1. Meie metsades elab huvitav imetaja, keda päeva ajal eriti ei kohta, küll aga võib tema tegevusjälgi ja pesapaiku leida kevadel ja suvel. Vähe on tuntud ka tema rahvapärane nimetus - melesk. Kes on see imetaja? Vastus: See on mäger.

Küsimus nr 2. Kes on õgijad ja mille poolest nad on tähtsad 2010. aastal? Vastus: Õgijad on linnud. Punaselg- ja hallõgija valiti Eesti Ornitoloogiaühingu poolt aasta lindudeks 2010.

Küsimus nr 3. Kui ämblik käiks kingadega, siis mitut paari kingi ta vajaks? Vastus: See oli väikese nipiga küsimus. Ämblikel on 8 jalga ja seega vajaksid nad 4 paari kingi.

Ära unusta vaheajal ka kevadekuulutajaid märkamast!

Konkurss "100 soovi ja palvet"

Alanud on looduskaitse 100. juubeliaasta tähistamiseks ellu kutsutud konkurss "100 soovi ja palvet", mille raames kogume mõtteteri - lausungeid, mis lähendavad meid loodusega ja loodust meiega, mis on suunatud looduse väärikale kohtlemisele, inimese ja looduse vaheliste suhete mõtestamisele. Lausung kui soov või palve võib olla suunatud meilt loodusele, looduselt meile, või meilt meile endile! Esitatud tööd võivad leida kasutust konkursi korraldaja RMK poolt tulevikus loodavates materjalides, millega kujundatakse avalikkuse hoiakuid ja väärtushinnanguid loodusega suhtlemisel. Konkursile on oodatud osalema kõik soovijad!

Konkurss on avatud 15. märts - 28. mai 2010 Tublimatele auhinnad!

Soove-palveid saab sisestada ja konkursi kohta täpsemalt lugeda siin.

Õgijate nuputamismäng

Pildid on hallõgija.

2010. aasta linnuks valis Eesti Ornitoloogide Ühing punaselg- õgija ja hallõgija. Mõlemad linnuliigid on meil küll tavalised, kuid samas vähetuntud sulelised. Õgijad on loomtoidulised, toitudes peamiselt väiksematest närilistest, lindudest ning roomajatest. Nii hall- kui punaselg-õgija toitumise juurde kuulub veel üsna omapärane käitumine – surmatud saak lükatakse mõne terava oksa külge rippuma. Sellist käitumist seostatakse saagi suupärasemaks tükeldamise hõlbustamisega kui ka varude soetamisega.

Võtsime Gert Airi, Kristiina ja Cätlyniga osa ka õgijate nuputamismängust. Töölehti saad printida ja õgijate kohta lugeda klõpsates siia.

Suusamatk

Kristiina, Andry, Gert Air, Karina, Karl Robert, Cätlyn, Kete- Ly ja Riin Marii

Gert Air, Karl Robert, Andry, Riin Marii, Kete- Ly, Cätlyn, Karina ja Kristiina

10. veebruaril käisime koos 5. klassi ja õpetaja Sirjega talvisel suusamatkal, ühtlasi osalesime ka VVV (Vellavere - Vitipalu - Vapramäe) matkamängus.

Kristiina, Patrick ja õpetaja Sigrid hoolitsesid samal ajal, et saun kütte ja laud kaetud saaks. Pannkookide ja tee eest hoolitses Patricku vanaema.

Pärast matka kulus kuum leil ja saun marjaks ära.

Tere, Kevad! 2010 alustab

Kuigi aia ääres kõrguvad lumehanged ja karge talveilm ei tõota kevade saabumist lähiajal, pole kevad seni veel kunagi saabumata jäänud. Tuleb ta ka sel aastal. Meid kutsutakse taas kevadet otsima ja leidma!

"Tere, Kevad!" eesmärgiks on lähendada lapsi loodusele ning õpetada neid (ja ka nende vanemaid) tähele panema looduses toimuvaid muutusi. Kevade otsimise käigus õpivad lapsed tundma mitmeid looma- ja taimeliike: vaadeldakse 35 Eestis laialt levinud looma- ja taimeliigi ilmumist kevadisse loodusesse. Kevadekuulutajateks on valitud esimesena õitsema hakkavad taimed (nt. sinilill, paiseleht, ülane, võilill, maikelluke), saabuvad rändlinnud (nt. põldlõoke, kuldnokk, valge-toonekurg, kägu, suitsupääsuke), esimestena ärkavad liblikad (koerliblikas ja lapsuliblikas) ja kahepaiksed (rohukonn), esimesed seened (nt. kevadkogrits). Lapsed fikseerivad nende ilmumise kuupäeva - lindude laul või nägemine, taimede õitsema hakkamine - ning sisestavad selle projekti kodulehel asuva lihtsa vormi kaudu andmebaasi. Tulemusi - ehk siis seda, kui kaugele kevad ühes või teises Eestimaa paigas arenenud on - saavad tabelite ja animeeritud kaartide kujul projekti veebis jälgida nii osalejad kui ka kõik teised huvilised.

Ole siis looduses tähelepanelik, sest kevad polegi enam kaugel!

Tere, Kevad! leheküljele saad siia klikates.

Eesti looduskaitse 100

Keskkonnaamet koostöös Eesti Loodusega tähistab looduskaitse suurt juubelit muu hulgas viktoriinisarjaga „Eesti looduskaitse 100". Sellest võtab osa meie klassist ka Gert Air.

Küsimused- vastused on olnud kolmes esimeses voorus järgmised:

1.voor:

1. Millisel kaitsealal asub legendi järgi muistsete skandinaavlaste jumala Odini haud? Mis või kes on selle ala "krokodillid"?

Vastused: Skandinaavlaste muistse jumala Odini haud asub legendi järgi Osmussaare maastikukaitsealal. Väidetavat haua asukohta märkis suur rändrahn, mis paraku Teise maailmasõja käigus õhiti. Soome lahe suudmes paiknev väikesaar võeti looduskaitse alla 1996. Osmussaare põhiväärtused on klibuvallid, pankrannik, meteoriidi langemisel moodustunud gneissbretsarahnud ning looniidud ehk alvarid. Saar jääb ka veelindude rändeteele. Madala veeseisu ajal paljanduvad Osmussaare kirderanniku panga all omapärased kivimürakad ehk "krokodillid". Need on lubjakivis nähtavad gneissbretsa sooned. Umbes 475 miljoni aasta eest toimus saare piirkonnas tugev maavärin, mille tagajärjel "voolas" bretsakivim pehmemasse lubjakivimisse. Pikem jutt Osmussaare maastikukaitsealast on avaldatud Eesti Looduse 2008. aasta mainumbris.

2. Millisel kaitsealal paikneb fotol nähtav koobas? Kuidas seda koobast kutsutakse?

Vastused: Fotol nähtud koobas asub Kuimetsa maastikukaitsealal. See on üks Eesti suuremaid karstialasid, maastikukaitseala pindala on 46 ha. Kuimetsa asub Rapla maakonnas Kaiu vallas. Ala on nimetatud ka Ida karstialaks või Ida urgeteks. Kaitse alla võeti 1959. aastal. Karstialal võib imetleda mitmesuguse kujuga karstilehtreid, -orge ja -koopaid. Suuremaid koopaid on kaitsealal teada üheksa. Fotol nähtud koobast kutsutakse Kõlakojaks. See on suuruselt kolmas koobas, mille nimi on tulnud kõlakoda meenutavast kujust. Koopa laius küünib 12, sügavus 8 ja kõrgus 2 meetrini. Karstikoopaid on kasutatud sõdade ajal pelgupaigana. Koobastele kui varjepaigale viitab ilmselt ka Läti Henrik oma kroonikas 1220. aastal. Pikem jutt Kuimetsa maastikukaitsealast on ilmunud Eesti Looduse 2007. aasta oktoobrinumbris.

3. Millise kaitseala vapilill on pildil kujutatud taim, keda rahvapäraselt kutsutakse maapaateriks ja nabarautsikaks? Mis taimeliigiga on tegu?

Vastused: Maapaater ehk nabarautsikas on niidu-kuremõõga rahvapärased nimetused. Üks Euroopa suurimaid niidu-kuremõõga populatsioone kasvab Luitemaa looduskaitseala rannaniitudel. See taim on ka kaitseala vapilill. Luitemaa looduskaitseala paikneb Pärnumaal ja on 11 050 ha suurune. See loodi 2004. aastal varem kaitse alla võetud Rannametsa-Soometsa luidete, Tolkuse raba ja Timmkanali paljandi hoiuks. Luitemaa hõlmab Edela-Eesti ranniku- ja loodusmaastike kõige ilmekama osa. Luitemaa looduskaitsealal asuvad Eesti kõrgeimaid luiteid ja suurimad rannaniidualad. Põhjalikumalt saab Luitemaa looduskaitseala kohta lugeda Eesti Looduse 2007. aasta juulinumbrist.

2. voor:

1. Millise I kaitsekategooria soontaime ainus teadaolev kasvukoht oli kuni selle aasta suveni teada Saaremaal? Kus avastati tänavu suvel tema teine kasvukoht?

Vastus: Pildil olev soontaim on rohe-raunjalg. Kuni 2009. aasta suveni oli tema ainus teadaolev Eesti leiukoht Saaremaal, kuid tänavu suvel leiti seda sõnajalga kasvamas ka Harjumaal Harku valla ja Tallinna piiril. Rohe-raunjalg ja ka põhja-raunjalg kuuluvad I kaitsekategooriasse. Uudis rohe-raunjala teise leiu kohta on ilmunud Eesti Looduse 2009. aasta septembrinumbris.

2. Eestis on oma leviku põhjapiiril üks omamoodi välimuse ja häälega lind. Rahvapäraselt on teda kutsutud sitaseks rästaks: ilmselt tema pesast leviva lõhna ja poegade käitumise pärast. Väga hästi võib teda ära tunda ärevushetkel püsti aetava "harja" järgi. See lind kuulub III kaitsekategooria liikide hulka, kaks tema lähisugulast on kaitsealuste lindude nimekirjas I ja II kategoorias, kolmas lähisugulane on meil eksikülaline.Millisesse seltsi need neli lindu kuuluvad? Mis on selle "harjaga" linnu nimetus?

Vastus: Omapärase hääle ja ärevushetkel püstiaetava harjaga lind on vaenukägu, teise nimega toonetutt. Vaenukägu kuulub siniraaliste seltsi. Eestis elavad siniraalistest siniraag, jäälind, vaenukägu ja eksikülalisena mesilasenäpp. Nad on kõik võrdlemisi värvikirevad lõunapoolse levikuga linnud. Vaenukägu on arvatud III kaitsekategooria lindude hulka. Põhjalikumalt saab vaenukäo kohta lugeda Eesti Looduse 2007. aasta detsembrinumbrist.

3. Selle läikivmusta mardika elu on tihedalt seotud seentega: nii vastsed kui ka valmikud elunevad seente pehmetes ussitavates viljakehades. Seal peavad nad jahti teistele putukatele või toituvad seene viljalihast. Eriti koduselt tunneb see mardikas end puravikukübarates. Selle haruldase putuka kaitseks on Euroopas loodud üheksa Natura hoiuala, neist üks asub ka Eestis. Kes on see putukas?

Vastus: See mardikas on must-seenesultan. Seenesultanite perekond kuulub lühitiiblaste sugukonda. Teiste seenesultanite hulgast paistab must-seenesultan silma läikivmusta tooni, vilka liikumise ja teravate lõugade poolest. Must-seenesultan kuulub III kaitsekategooriasse. Euroopas on tema kaitseks loodud üheksa Natura hoiuala, neist üks asub Lõuna-Eestis Mooste kandis. Üksikasjalikumalt on seda liiki mardikatest juttu Eesti Looduse 2007. aasta oktoobrinumbris.

3. voor:

1. Kõige liigirikkamad kooslused on Eestis puisniidud. Senine väikeseskaalalise liigirikkuse rekord kuulub Laelatu puisniidule, kus 2001. aastal leiti ühel ruutmeetril kasvamas 76 soontaimeliiki. Milline piiratud levikuga taimekooslus jääb liigirikkuse poolest napilt alla puisniitudele? Kui palju on seal ühelt ruutmeetrilt leitud eri taimeliike?

Vastus: Eestis jäävad liigirikkuse poolest puisniitudele napilt alla loopealsed ehk alvarid. Alvareid on kõige lihtsam iseloomustada kui õhukese mullaga lubjarikkaid niite, kus puid ja põõsad peaaegu pole. Hoolimata ajutiselt väga ebasoodsatest kasvuoludest on alvarid äärmiselt liigirikkad. Üsna väikesel loopealsel Kahtla külas Laimjala vallas on leitud ühel ruutmeetril kasvamas 49 taimeliiki. Põhjalikumalt saab loopealsete kohta lugeda Eesti Looduse 2007. aasta märtsinumbrist.

2. Üks III kaitsekategooria linnuliik rajab puudesse eriomase kujuga pesaõõnsusi. Hea meelega hõivavad selliseid vanu õõnsusi ka II kaitsekategooriasse kuuluva linnuliigi isendid, kes naabermaal Soomes võivad pesitseda ka inimese tehtud pesakastides.Kes on see pesaõõnsusi tegev lind? Kes on lind, kes võtab need pesapaigad omaks?

Vastus: See ovaalse kujuga 11- 12 × 8- 11 cm suurusi pesaõõnsusi rajav III kaitsekategooria linnuliik on musträhn. Eesti üheksast rähnilisest suurim. Rahvapärase nimetuse nõgikikas on lind saanud süsimusta kere järgi. Musträhni loodud õõnsusi võtab hea meelega omaks II kaitsekategooriasse kuuluv karvasjalg-kakk. Kaheteistkümne Eesti kakulise hulgas on karvasjalg-kakk võrdlemisi pisike, kuni 25 cm pikkune. Elupaigana eelistavad seda liiki linnud vanu metsi. Üksikasjalikumalt on musträhnist juttu Eesti Looduse 2009. aasta mainumbris ning karvasjalg-kakust 2007. aasta aprillinumbris.

3. Meie kõige elurikkam puuliik pakub elupaika ühele varjatud eluviisiga haruldase imetajaliigi isenditele. Selle looma arvukuse peamiseks ohustajaks peetakse elupaikade killustatust ning hävimist metsaraiete tagajärjel. Kes on see imetaja?

Vastus: Meie kõige elurikkam puuliik on teatavasti haab. Vanad õõnsad haavad on sobivad elupaigad varjatud eluviisiga I kaitsekategooria loomaliigile lendoravale. Tema arvukust ohustab peamiselt elupaikade killustatus ning hävimine metsaraiete tagajärjel. Lendorav on muuseas valitud Eestimaa looduse fondi vapiloomaks. Pikem kirjutis lendoravast on ilmunud Eesti Looduse 2006. aasta veebruarinumbris.

Mängi RMK mängu!

Mängi RMK metsamängu ja võida toredaid auhindu. Mängule pääsed siit.