Ujumas

26. veebruaril käis meie klass koos 5. klassi ja õpetaja Tammega Põlvas ujumas.

Rändlindude saabumiseni pole enam palju jäänud...

Kristiina
Gert Air

Cätlyn

Töövahendid: papptaldrik, guašid, värvilised paberid, liim, käärid, liikuv silm, kunstõled.

Lillepildid

Cätlyni pilt

Kristiina pilt

Gert Airi pilt

Töövahendid: värvilised paberid, liim, käärid, tolmukad (neid vidinaid ei müüda Tiimaris küll tolmukate nime all, aga täpset nimetust ei tea), teritamata pliiats, pildiraam.

Tähistasime Eesti Vabariigi sünnipäeva

23. veebruaril tähistasime kogu kooliga Eesti Vabariigi 92. sünnipäeva.

Esmalt lugesid meie Kristiina ja Gert Air luuletusi kodumaa sünnipäevast ja rahvuslinnust suitsupääsukesest. Seejärel hakkasid 5.- 9. klass võistlema vabariiki, maakonda ja valda käsitlevas viktoriinis. Gert Air oli väga tubli, ta oleks võinud vabalt ise viktoriinis osaleda, sest ta ei teadnud vaid Põlvamaa suurima järve - Meelva järve nime. Aga hoolimata, et me viktoriinis ise ei osalenud, saime ka ise uusi teadmisi!

Seejärel toimusid mõttetalgus, mille käigus valmis kõigi klasside mõttekaart. Proovisime vastata järgmistele küsimustele:

1. Mille üle sa, rääkides sõpradele ja tuttavatele oma koolist, uhke oled?

Meie vastus: Uhkeks teeb, et liitklasse pole, oma ilusa koolimaja, mängutoa, heade sportimisvõimaluste, väga heade õpetajate ja rohkete ekskursioonide üle.

2. Mis sind, mõeldes meie koolile, nukraks teeb?

Meie vastus: Nukraks teeb, et meil on vähe õpilasi, et mõned lapsed teevad pahandust ja lõhuvad kooli vara, et katus laseb läbi. Mõned ruumid vajaksid hädasti remonti.

3. Mida saaksid kooli õpilased teha, et meie koolimaja (seest ja väljast) oleks ilusam?
Meie vastus: Istutame rohkem puid, paneme seintele laste maalitud ning raamitud pilte, jalutuskoridoris võiks ka väiksematele mugavad diivanid olla.

4. Mida muudaksid koolimajas ruumide paigutuses / jaotuses?

Meie vastus: Kuskil võiks olla ringitööks eraldi ruum.

5. Milliseid ringe võiks koolis töötada, mille töös SINA osaleksid?

Meie vastus: Osaleksime kunstiringis, meisterdusringis, mänguringis ja sellises toredas ja lõbusas trennis nagu eelmisel aastal oli.

Kirjutasime ka oma mõtted paberile. Illustreeriv pilt: O. Vallik

Natüürmort

Pranglimise II voor

Pranglimise Põlvamaa II etapp läks 19. veebruaril siis niimoodi:

(86.) Gert Air - 2163 punkti (1005 + 503 + 655);

(128.) Kristiina - 1716 punkti (753 + 490 + 473);

(153.) Patrick - 1470 (306 + 806 + 358);

(201.) Cätlyn - 1114 punkti (493 + 369 + 252).

Kui arvestada, et võistlete kõigi 4.- 6. klassi õpilastega, siis võin öelda - kõik olite tublid!

III etapp toimub 1. - 12. märtsil, siis toimub lemmikkolmevõistlus (võistleja valib 3 lemmikala).

Usinat harjutamist!

Vastlapäev

Vastlapäevane ilm oli imeilus.
Kelgumäel

Meie klassi pikim liug tuli Cätlynilt.

Õpetaja Hele annab Kristiinale hoogu.

Mmm, maitsev!

Hernesuppi ja vastlakukleid

16. veebruaril tähistasime vastlapäeva. Ilm oli päris külm, aga ega vastlapäev tohi vastlaliuta jääda!

Esimesena toimus klassidevaheline liulaskmisvõistlus. Alustas nelja klass - parimateks tulid Cätlyn ja Gert Air. Kolmanda klassi parimateks osutusid Ludvig ja Kata. Teise klassi parimad olid Kris ja Greete- Liis. Lõpuks siis tuli esimese klassi kord, nende parimad olid Vägev ja Kelli. Siis toimus paarisõit, mis koosnes sellest, et kaks õpilast sõitsid alla ühe kelguga. Alla jõudes tuli joosta ümber tähise ja siis kiiresti joosta taas mäest üles. Aeg läks kinni siis, kui mõlemad võistlejad olid üleval. Selle võistluse võitjateks tulid Gert Air ja Ludvig. Veel sai mäest alla sõita suure reega. Kui see oli ka tehtud hakkasime sõitma hobureega, aga seekord hobuse taga.

Pärast saanisõitu läksime kooli, kus toimus autasustamine ning ootasid hernesupp ja vastlakuklid.

Kirjutas Gert Air

Külas Kõlleste vallavalitsuses

Vallavanema asendaja

Tulevikus hakkan vallavanemaks?

Eva Raup, meie ja Ly Vätson

Majajuht aitab õige ruumi üles leida

16. veebruaril käis meie klass uudistamas vallamaja. Meid võttis vastu vallasekretär Eva Raup. Saime külastada vallavanema töötoolil kabinetti ja istuda ta töötoolil. Väga tähtis tunne oli! Kui see tehtud läksime teisele korrusele vallavolikogu kogunemispaika. Seal saime teada miks on vaja vallavolikogu, kust tuleb vallale raha, kuidas seda kulutatakse, kes vallavalitsuses töötavad. Saime ka teada, et eelmisel aastas oli sündinud kaksteist beebit. Veel saime teada, et Patricku vanaisa on olnud aastaid tagasi vallavanem ja vallavolikogu esimees. Kui jutud räägitud ja küsimused küsitud, käisime veel korra allkorrusel, kus tegi klassijuhataja meist paar pilti. Sellega oligi meie külaskäik valda lõppenud. Õppeeksursioon toimus sellepärast, et õpime ühiskonnaõpetuses omavalitsusi ja volikogusid. Kokkuvõttes oli tore päev.

Kirjutas Gert Air

Sõbrapäeva südamed

Patrick

Kristiina

Gert Air

Cätlyn

Head sõbrapäeva!

Ühe keskaegse legendi järgi on 14. veebruar päev, mil linnud valivad endale sobiva paarilise eelolevaks pesapunumiseks. Veel on 14. veebruar tähelepanuväärne selle poolest, et 306. aastal hukati samal kuupäeval Rooma pühak Valentin, kes kaitses katku ja epilepsia eest. Linnulegendi ja pühakuloo ühendamisel hakati 14. veebruari pidama lindude ja armunute päevaks, sobivaks päevaks sõbra või sõbratari, kaaslase või armastatu leidmiseks ja meelespidamiseks. Valentinipäeva kombed on sellest ajast peale muidugi laienenud ja muutunud palju mitmekesisemaks. Hiljem on tüdrukud saanud õiguse loosimisega endale poisse sõbraks valida. Mõnel pool pidid mehed (Valentinid) sel päeval naistele (Valentinadele) kingitusi tegema. Kingiti näiteks sõrmuseid, raha, kindaid.
Valentinipäev teeks meiegi elu värvilisemaks. Sellel päeval võid meeles pidada ka oma häid sõpru.

Kuna sõbrapäev on sel aastal pühapäeval, siis jagame me oma sõbrapäeva kaarte esmaspäeval 15. veebruaril. Postkast ootab Sinu sõbrapäevatervitusi juba hommikul.

Suusamatk

Kristiina, Andry, Gert Air, Karina, Karl Robert, Cätlyn, Kete- Ly ja Riin Marii

Gert Air, Karl Robert, Andry, Riin Marii, Kete- Ly, Cätlyn, Karina ja Kristiina

10. veebruaril käisime koos 5. klassi ja õpetaja Sirjega talvisel suusamatkal, ühtlasi osalesime ka VVV (Vellavere - Vitipalu - Vapramäe) matkamängus.

Kristiina, Patrick ja õpetaja Sigrid hoolitsesid samal ajal, et saun kütte ja laud kaetud saaks. Pannkookide ja tee eest hoolitses Patricku vanaema.

Pärast matka kulus kuum leil ja saun marjaks ära.

Raamatukogutund

Käesolev aasta on kuulutatud lugemisaastaks. Lugemisaasta algas 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril 2010.

Lugemisaasta peamisi eesmärke on tuletada meelde, et lugemine võib olla nauding. Samasugune näiteks kui nauding šokolaadi söömisest.

Mulle meeldivad lapsed, kes palju loevad ja kellele on raamatud head sõbrad. Tihti ei jätku peredel raamatute ostmiseks nii palju raha, kui tahaks. Õnneks tulevad siis appi raamatukogud, kust saab soovitud raamatuid lugemiseks laenutada.

10. veebruaril käisime klassiga kooli raamatukogus raamatukogutunnis. Raamatukogutädi Mai Arujõe rääkis meile Lugemisaastast ning veebruarikuu tähtpäevadest. Neid on veebruarikuus õige palju: küünlapäev, luuvalupäev, sõbrapäev, vastlapäev, Eesti Vabariigi sünnipäev... Peale selle algab 14. veebruaril Tiigriaasta.

Kõik said valjult mitu teemakohast luuletust või juttu ette lugeda. Saime ühe vahva magustoidujoogi valmistamiseks mõtteid.

Mis siis ikka, ruttu, raamatuid lugema!

Tere, Kevad! 2010 alustab

Kuigi aia ääres kõrguvad lumehanged ja karge talveilm ei tõota kevade saabumist lähiajal, pole kevad seni veel kunagi saabumata jäänud. Tuleb ta ka sel aastal. Meid kutsutakse taas kevadet otsima ja leidma!

"Tere, Kevad!" eesmärgiks on lähendada lapsi loodusele ning õpetada neid (ja ka nende vanemaid) tähele panema looduses toimuvaid muutusi. Kevade otsimise käigus õpivad lapsed tundma mitmeid looma- ja taimeliike: vaadeldakse 35 Eestis laialt levinud looma- ja taimeliigi ilmumist kevadisse loodusesse. Kevadekuulutajateks on valitud esimesena õitsema hakkavad taimed (nt. sinilill, paiseleht, ülane, võilill, maikelluke), saabuvad rändlinnud (nt. põldlõoke, kuldnokk, valge-toonekurg, kägu, suitsupääsuke), esimestena ärkavad liblikad (koerliblikas ja lapsuliblikas) ja kahepaiksed (rohukonn), esimesed seened (nt. kevadkogrits). Lapsed fikseerivad nende ilmumise kuupäeva - lindude laul või nägemine, taimede õitsema hakkamine - ning sisestavad selle projekti kodulehel asuva lihtsa vormi kaudu andmebaasi. Tulemusi - ehk siis seda, kui kaugele kevad ühes või teises Eestimaa paigas arenenud on - saavad tabelite ja animeeritud kaartide kujul projekti veebis jälgida nii osalejad kui ka kõik teised huvilised.

Ole siis looduses tähelepanelik, sest kevad polegi enam kaugel!

Tere, Kevad! leheküljele saad siia klikates.