Trepile ei tohtinud astuda...
Kolm vapilõvi lossi väraval
26. mail käisime Tallinnas. Ärgata tuli tavapärasest varem, sest buss asus teele juba kell 7. Päev oli veel sellepärast ebaharilik, kuna Kristiinal oli sünnipäev. Talle sai päris mitut sünnipäevalaulu lauldud. Meiega olid kaasas Patricku ema Annika, Cätlyni vanaema Sigrid ja bussijuhiks Aare.
Teel tekkisid meil juba muremõtted, sest taevas oli sombune ja tibutas vihma. Ent mure oli asjatu - pealinna jõudes paistis juba päike.
Loomaaias jalutasime peaaegu kolm tundi. Nägime paljusid loomi, aga enam meeldisid lõvid, kitsed, elevant, hülged, jõehobud, jääkaru ja ahvid. Hülgebasseini juures tekkis tunne, et üks hüljes on surnud. Ta lebas liikumatuna basseini põhjas. Enne meie lahkumist tõusis ta siiski pinnale ja näitas, et puhkas lihtsalt pisut. Pikk jalutuskäik tuletas meile meelde, et kõhud on tühjad ja sestap saigi maha peetud pisike piknik. Sõime kõhud täis ja kohe oli jaksu edasi liikuda.
Edasi sõitsime lauluväljakule. Lauluväljak valmis 1960. aastal ja saab seega sel aastal 50-aastaseks. Lava mahutab umbes 15000, väljak 300000 inimest. Lapsed silkasid üles laulukaare alla ja üles Gustav Ernesaksa kuju juurde. Väsimust ei kurtnud keegi.
Edasi jalutasime Amandus Adamsoni loodud kuju "Russalka" juurde. Russalka oli mütoloogias vee-elukate viljakuse, teiselt poolt vees hukkunud hingede kaitsja kujund. Samuti kaitses ta õnnetult hukkunute hingesid, peale meres hukkunute ka näiteks ristimata surnud laste hingi. 1893. aasta tormisel septembrihommikul väljus soomuslaev Russalka Tallinna sadamast ja jäi kadunuks. Külma haua leidsid 177 meremeest. 1899. aastal tuli hukkunute perekondadel ja tuttavatel mõte püstitada monument hukkunute mälestuseks. Bareljeefidel on kujutatud soomuslaeva heitlust tormisel merel, kõrvaldetailideks on ankrud ja suurtükid. Meelde tulevad ka Estonia ja Kurski tragöödia. Russalka kuldne rist on suunatud laeva hukkumise oletatavas suunas.
Lapsed jalutasid rannas, korjasid teokarpe ning vaatlesid mööduvat suurt reisilaeva.
Seejärel jalutasime Kadriorgu presidendilossi vaatama. Auvahtkond meid pildistamiseks päris trepile ei lubanud, aga lossi taustal pildi saime siiski tehtud. Jalutasime ka Kadrioru pargis, vaatasime Kunstimuuseumi ja Luigetiiki.
Edasi viis meid tee Raekoja platsi, Kohtuotsa vaateplatvormile Tallinna panoraami imetlema ja Toompea lossi (kus töötab Riigikogu) vaatama. Lõuna- Eestist pärit lapsel ei unune see vaade küll niipea! Toompeal olles käisime ka Aleksander Nevski katedraalis, mis on Tallinna suurim ja suursuguseim kupliga katedraal.
Edasi viis teekond meid Tervishoiumuuseumi, mille püsiväljapanek annab ülevaate inimese organismist ja kus toimus näitlik loeng raku ja inimkeha ehitusest. Ka see oli 4. klassis loodusõpetuses õpitule heaks meeldetuletuseks. Muuseum pakkus veel palju erinevaid väljapanekuid ja enesetestimise võimalusi.
Kella kuueks olid jalad väsinud ja mõte kippus koju. Pärast pisikest pooletunnist poepeatust keeraski buss otsa kodu poole. Koju jõudsime peale kella üheksat.
Mis kellelegi pikast päevast enam meelde jäi?
Kristiina: Mulle jäi meelde loomaaed, Kadrioru loss ja lossi aed.
Cätlyn: Toompea loss, Kadrioru loss ja Tervishoiumuuseum.
Patrick: Loomaaed, lauluväljak ja presidendiloss.
Gert Air: Elevant loomaaias, Tervishoiumuuseum, presidendilossi ihukaitsjad.
Kõik osalejad: Väga vahva päev oli!
Lüpsile tahtjad võtsid viisakalt sappa.
Liiga palju inimesi...
Järsku tuleb sellest näpust piima?
Nagu väikeste vasikate lasteaed.
Väikesed armsad lehmalapsed.
Tark robot arvestab, kui palju piima ühestki nisast tuleb.
Roboti askeldamist oli põnev vaadata.
Ülevalt sai laudast terviklikuma pildi.
Tõmmojal käidud!
