Paraku me võidule enam ei võistle, sest 13. küsimuses saime kahe punkti asemel ühe. Jagame nüüd kahekümne nelja kooliga 2. kohta.
Aga ega mäng polnudki mõisa peale...
- Uued küsimused (ja vastused) on sellised:
19. Vaatamata sellele, et Eesti on rahulik paik, toimuvad ka siin aeg-ajalt maavärinad. 1976. aastal toimus Eestis viimaste aegade tugevaim maavärin. Kus ja kui tugev see oli? Vastus: Osmussaarel, tugevusega 4,75 magnituudi (mõningatel andmetel 4,6 magnituudi), Euroopa 12-pallisel skaalal kuus palli. Magnituud on maavärina võimsus Richteri skaala järgi. See on logaritmiline skaala, nii et kolmemagnituudilise maavärina võimsus on kümme korda pisem nelja magnituudi suuruse maavärina omast. Seni mõõdetud maavärinate suurim võimsus on olnud 8,9 magnituudi, Eestis 4,75 magnituudi. Kolme magnituudi suurust maavärinat peaks tundma hoonetes.
20. Millistele loomadele on pandud Eestis üles veebikaamerad otsepildi nägemiseks nii, et nende tegemisi võib otse internetis vaadata? Vastus: Väike–konnakotkad, must-toonekured, merikotkad, hülged (hetkel pausil, nagu ka nn sea-TV), kodukakud, amuuri leopardid (Tallinna Loomaaias).
21. Ühe meie kevadekuulutaja õied on nii tillukesed, et putukatele märkamiseks on appi tulnud õisi ümbritsevad kõrglehed, mis on erkkollast värvi. Kui õied närbuvad, kaob ka lehtede kollane värvus. Mis taimest on jutt? Vastus: Selleks taimeks on lepiklill.
21. Ühe meie kevadekuulutaja õied on nii tillukesed, et putukatele märkamiseks on appi tulnud õisi ümbritsevad kõrglehed, mis on erkkollast värvi. Kui õied närbuvad, kaob ka lehtede kollane värvus. Mis taimest on jutt? Vastus: Selleks taimeks on lepiklill.
