Osalesime RMK metsaviktoriinis

Täna osalesime kogu klassiga RMK metsaviktoriinis. Vastasime 26- le küsimusele. Hoiame pöialt, et vastused oleks õiged!

Teeme ära!

29. aprillil toimus kooli algklasside "Teeme ära!" koristuskampaania.

Meie klass käis Piigastest Krootusse sõidutee ääri koristamas. Suutsime koguda üle kümne suure koti prügi. Oh, mida kõike me küll ei leidnud: vanu saapaid, palderjanitablette, odekolonnipudeleid, plasttaarat, auto ilukilpe, juuksevärvi, tärpentiini, vanu sokke, kindaid, kampsuni, erinevaid pudeleid, suure silokattekile, autojuppe, kakaseid pabermähkmeid, nätsu-, kommi- ja šokolaadipabereid, tühje katkiseid kanistreid, rattakummi ning miljon muud erinevat asja. Ühes olid kõik kindlad: meie ei hakka küll kunagi oma prahti ja prügi loodusesse viskama!

Meil oli koos väga lõbus! Kui tihe vihm poleks olemist ebameeldivalt märjaks teinud, oleks kauemgi koristanud.

Käisime kevadet leidmas

Näsiniin õitseb

Sinililleaeg saab varsti läbi

Konnake hüppas teel

Valge võsaülane

Verev karikseen

Pajud õitsevad

27. aprillil käisime klassiga Oru pedastikus kevadet leidmas. Kuulsime esimest korda väikest lehelindu. Mida me aga märkasime? Tegime leitud kevadmärkidest pilte.

Viktoriin "Tere, Kevad!" küsib (6)

Küsimus nr 19: Ikka räägitakse virvatuledest soos. Mis need on ja kuidas tekivad? Vastus: Virvatuled ehk sootuled on mudase veekogu kohal suhteliselt harva tekkida võivad valgusallikad, mille tekkimisel on mitmeid selgitusi. Üheks enamlevinuks on orgaanilise aine lagunemisel tekkiva soogaasi iseeneselik süttimine kokkupuutel õhuga.
Küsimus nr 20: Kes on see poolveelise eluviisiga väikekiskja, kes elutseb Eestis ainult Hiiumaal? Vastus: Euroopa naarits.

Küsimus nr 21: Alates 1996. aastast on Eestis valitud Aasta puud. Üks Aasta puuks valituist on aga tegalikult põõsas. Mis põõsaga on tegu? Vastus: Sarapuu.

Vastata tuleb 09. maiks. Hea uudis on, et jagame jätkuvalt 1. kohta.
Kevadvaatlustele oleme lisanud: võilille (20. aprill).

Olustveres õppepäeval

Kristiina koob vaipa

Kangastelgedel kootud vaibad
Käsitöökojas saime teada, mis saab villast edasi

Patrick töötab kangastelgedel
Tallis oli hobune Error

Patrick ja Minni

Olustveres õitsesid juba tulbid

Kristiina läheb traktoriga sõitma

Tädi Endla näitas tossutegemiseks vajalikku lõõtsa

Väike mesinik

Osa reisiseltskonnast

Olustvere mõisa trepil

26. aprillil käisime Viljandimaal Olustvere mõisas looduse, loomade, käsitöö ja eesti toidu õppepäeval. Saime osa hobu- ja traktorisõidust, võimalus oli kaltsuvaipa kududa ning saime teada, kuidas elavad mesilased mesitarus, kuidas on jagatud mesilastel töökorraldus ning kuidas mesi valmib ja teda ka maitsta. Kõigile meeldis minihobune Minni. Patrick otsustas, et nüüd ei tahagi ta lemmikloomaks enam papagoid, vaid hoopis minihobust.
Tagasiteel toimus ka väike poepeatus Viljandis. Ilm oli kevadiselt soe ja kõigi tuju hea.

Joonistasime võlukalasid

"Eesti looduskaitse 100" viktoriinisari

Sel aastal täitub sada aastat Eesti esimese looduskaitseala loomisest: 14. augustil 1910. aastal võeti lindude kaitse eesmärgil looduskaitse alla Vaika saared. Nüüdseks on sellest kaitsealast saanud Vilsandi rahvuspark. Tänu peaaegu sajandipikkusele looduskaitsele on meil veel alles puutumata loodust ja elupaiku haruldastele liikidele. Kõrvuti loodusliku elustiku kaitsega väärtustatakse ka kultuurilis-ajaloolist pärandit.

Keskkonnaamet koostöös Eesti Loodusega tähistas looduskaitse suurt juubelit viktoriinisarjaga „Eesti looduskaitse 100".

Meie klassist osales kuues voorus Gert Air ja saavutas 4.- 6. klassi õpilaste hulgas 65. koha (osalejaid oli 489!). Gert kogus 32- st punktist 26 (5+5+5+3+2+6=26) Gerdi kohta võib vaid öelda: kes palju teeb, see palju jõuab. Tubli!

Viktoriin "Tere, Kevad!" küsib (5)

Küsimus nr 16: Suur osa sipelgapesast asub tavaliselt maa all. Kuppel, mida näeme, on ainult pesa katus. Maa all on aga külm ja pealt tulev päikesesoojus ise allapoole ei liigu. Kuidas sipelgad oma pesa alumist osa kütavad? Vastus: Sipelgad soojendavad end pesa peal päikese käes ja kannavad oma kehaga soojuse pessa. Nad soojendavad pesa oma keha soojusega. Õigeks lugesime ka vastuse, et sipelgapesa materjal kõduneb ja sel ajal läheb pesa alumine pool soojaks.
Küsimus nr 17: Nii mõnigi Eestis pesitseva linnu hääl kõlab üle teiste lindude hääle. Missugusel linnul on aga maailma kõige valjem hääl? Vastus: Eri allikad annavad erinevad tulemused: nii on mainitud maluku kakaduud, sini-paabulindu, kakkpapagoid, kakapod jt.
Küsimus nr 18: Mille poolest on eriline Kuusalu lähedal kasvav Tülivere tamm ja millise uskumuse järgi on saanud puu oma nime? Vastus: Puu omapäraks on tüves laiutav kaarja ukse taoline avaus, kuhu sisse mahub püsti seisma kaks täiskasvanud inimest. Uskumuse järgi olevat tamm abiks riiduläinud noorpaaride lepitamisel. Ööseks saadetud tülli läinud paar puu õõnsusse ja hommikuks oli tüli möödas.

Jagame jätkuvalt 1. kohta!

Kevadvaatlustele oleme lisanud: näsiniine (11.aprill), sarapuu ja ülase (13.aprill), punarinna (14.aprill), paju õitsemise (16.aprill) ja lepiklille (18.aprill).

Vulkaan Eyjafjallajökull aktiivne

Hiljuti rääkisime loodusõpetuses vulkaanidest. Islandi Eyjafjallajökulli vulkaani purskamist saad vaadata siit. See vulkaani tuhapilved lõid segi lennuliikluse peaaegu pooles maailmas.

Tubli, Gert Air!

Gert Air sai Känguru võistletel 46 punkti ja jagas 1860. kohta (kokku vanusegrupis 4040 võistlejat).

Kakukaamera

Kakuema munade haudumist ja veel palju, mis pesas edasi juhtub, saad vaadata siit.

Kodukakk on peaaegu varese suurune, väga suure ja ümara peaga “öökull”. Kodukakul leidub kaks sulestikuvormi – roostepruun ja tuhkhall, üksikud linnud on ka tumepruunid.

Kodukaku silmad on tumedad ja nokk kahkjaskollane, saba on lühike, sellest tulenevalt annab istuva kodukaku puhul tooni tema suur pea.

Kodukaku menüü on mitmekesine. Lisaks väikestele närilistele (uruhiired, leethiired jt.) leidub tema saagis ka linde, kahepaikseid ja nahkhiiri. Kaudseid andmeid on ka kodukakkude jahist kaladele. Hiiumaal Õngu kalakasvatuses on leitud meriforelle, kellede seljas kodukaku küünejäljed ja samas leiti basseinidesse uppunud kaks lindu.

Joonistasime vareseid

Vares on hästi äratuntav oma kahevärvilise sulestiku järgi: pea, kael, tiivad, saba, nokk ja jalad on mustad, ülejäänud sulestik aga hall. Vareseid võib kohata nii linnas kui maal. Nad võivad pesitseda igasugustes metsades, välja arvatud väga suures ja paksus laanes, mida vares väldib. Samal ajal võib teda kohata peaaegu puudeta saartel ning üksikutel puudel keset avamaastikku.

Emadepäeva eel

13. aprillil õppisime koos tegema küpsisetorti, mida on lihtne teha, sest küpsetamist ta ei vajagi. Tarvis läheb: küpsiseid (meie kasutasime 4 pakki Selga küpsised), hapukoort, halvaad, moosi, kohupiimakreemi, klaasitäis piima.
Kõigepealt pesime hoolikalt käed ning siis võis torditegu alata. Küpsiseid leotasime pisut piimas, seejärel ladusime nad vormi, vahele koore- halvaa segu, taas küpsised, moos, küpsised, koore- halvaa segu, küpsised... Tordi katsime sidrunimaitselise kohupiimakreemiga. Homseks jätsime kaunistamise.
KÕIK leidsid, et tegu on väga lihtsa ja maitsva koogiga. Emadepäev pole enam kaugel... Järsku teed emalegi selle magusa üllatuse?

Viktoriin "Tere, Kevad!" küsib (4)

Küsimus nr 13: Kes või mis on tulupoiss? Vastus: Tulupoiss on hooaja esimene viljapeotäis, mida peremees oma käega lõikas. Seda koheldi erilise austusega ja mis pidi andma oma õnnistuse kogu lõikusele. Ta oli nagu talisman, mis pidi kindlustama, et saak kadudeta salve saaks ja seda kevadeni jaguks.
Küsimus nr 14: Missugused alljärgnevad lemmikloomad on lastel? ARMI GEIS AGO APPI VIIRA LIHI RINALDA INKA? Vastus: Merisiga, papagoi, liivahiir, kanaarilind.
Küsimus nr 15: Kui palju silmi on mesilasel? Vastus: Mesilasel on 5 silma, milles 2 on liitsilmad ja 3 lihtsilmad.

Vastata tuleb 25. aprilliks. Hea uudis on, et jagame jätkuvalt 1. kohta. Hurraa! Ole jätkuvalt edasigi sama tubli!

Kevadekuulutajatest oleme märganud/ laulu kuulnud: kuldnokka (24.märts); kiivitajat (26.märts); lumikelluke (26.märts); valget- toonekurge (27.märts); sookurge (28.märts); väikest koerliblikat, lapsuliblikat, linavästrikku ja põldlõokest (31.märts); paiselehte (2.aprill); metsvinti (4. aprill); sinilille (6.aprill); laulurästast ja verevat karikseent (7.aprill) ning näsiniine (11.aprill).

Karikseene pilt aadressilt: http://tere.kevad.edu.ee/

Jäneseid meisterdama!

Tublisid meisterdajaid kutsub II HELI RAIDLA nimeline mänguasjakonkurss JÄNES.
15.maiks 2010 oodatakse õpilaste meisterdatud mänguasju, mis kujutavad jäneseid. Tööde suurus ja tehnika pole ette antud, iga osavõtja saab oma ideid vabalt rakendada.
Õpilaste töödest koostatud näitust saab vaadata 7.-8. juunil Pikajärve mõisas. Osavõtjate ja juhendajate autasustamine toimub samas 8. juunil.
Tööd tuleb tuua või saata Saverna Põhikooli.

Gert Air käis Põlvas ette lugemas

6. aprillil osales Gert Air Põlva Keskraamatukogu konkursil "Loeme head eesti kirjandust". Tänuks tubli esinemise eest sai ta aukirja. Kiitus!

Viktoriin Tere, Kevad! (3)

Küsimus nr 10: Inimese ja paljude suuremate loomade maitsmiselundid asuvad tavaliselt nende suus. Kus asuvad toakärbse maitsmiselundid? Vastus: Kärbsed tunnevad maitset nende jalgadel olevate karvakeste abil.

Küsimus nr 11: Paljud imetajad magavad talveund. Aga on kalu, ka Eestis elavaid, kes magavad suve- ehk kuumaund? Nimeta neist vähemalt üks. Vastus: Sellisteks kaladeks on näiteks luts ja linask.

Küsimus nr 12: Kui suured on muti kõrvalestad? Vastus: Mutil puuduvad kõrvalestad.

Palju õnne, Patrick!

Jüri- Mari päev - 1. aprill

Naljapäev! Mitte ei saa aru, kas tüdruk või poiss, kas Jüri või kes Mari! Pildil meie klassi kaunis neiu Mari (Patrick) ja sihvakas noormees Jüri (Kristiina).

Värvisime lihavõttemune

Täna värvisime mune. Munahoidjad - tibud tegime eelnevalt munakarbist. Munad said sibulakoortega päris toredalt kirjud. Suur tänu Kristiinale valgete munade ja sibulakoorte eest! Lisaks kaunistasime peaaegu igavesed munad - need olid plastmassist. Neile kuumutasime kuuma veega kleepsud ümber.

100 looduse postkaarti

„100 looduse postkaarti“ on konkurss, mis toimub juba kaheksandat korda. Selle ettevõtmisega kutsume Eesti kooliõpilasi üles vaatlema ärkavat kevadet ja Eestimaa loodust. Kõik nähtu tuleks aga joonistada postkaardile. Püüdke anda oma piltidele sisu – mõte ja tähendus, laske piltidel endil vaatajale rääkida ilma sõnadeta.

Kuna 2010. aastal tähistame looduskaitse 100. juubeliaastat, siis ootame väga selliseid kaarte, millel on joonistatud mõni kaitsealune taim, seen, puu, loom, putukas või muu tegelane. Kirjuta kindlasti pildile juurde millise liigiga on tegemist.

Osaleda võivad kõik Eesti kooliõpilased.
Konkurss on avatud 29. märtsist.
Konkursile saab töid esitada 20. aprillini.
Rahvahääletus toimub alates tööde avalikustamisest veebilehel kuni 31. maini.
Žürii otsus võidutöödest tehakse teatavaks 31. mail.
Konkursi võidutööde auhinnad antakse üle 5. juunil 2010 Matsalu rahvuspargis toimuval kontsertüritusel Läänemaal.
Töid saab esitada posti teel koolide kaupa.
Joonistused peavad olema tehtud paksema paberi ühele küljele mõõdus 10 x 15 cm või 15 x 10 cm. Kaardi teisele küljele tuleb trükitähtedega märkida autori ees- ja perekonnanimi, kool ja klass.
Koguge tööd koolis kokku õpetajate kätte. Palume kõigil koolidel endil valida oma õpilaste tööde seast 10 paremat pilti ja saata need tööd üheskoos hiljemalt 20. aprillil 2010. aastal postiaadressil:
RMK Pähni looduskeskus
Pähni küla
Varstu vald
66116 Võru maakond