Tähistasime volbripäeva

30. aprilli hommik oli põnev, sest tavapäraste pestud nägudega koolilaste asemel tulid kooli hirmsate nägude ja riietega nõiad. Neist paljud saabusid oma isikliku luua seljas.
Mis siis toimus?

Valiti põnevam luud, kõige uhkem nõid, peanõid Hele korraldas nõiahakatistele väljas põnevaid võistlusi.

Oli hoopis teistsugune päev.

Tehtud!

29. aprillil käisime viimast korda Põlva ujulas ujumas. Nüüd on kõigil ujumine (mõnel ka selili, külili, vee all või jalad ees vettesulpsamine) selged. Tehtud!

Kallid emad!

Ema, üks ja ainuke vaid,

iga laps sündides

ta endale kingiks sai.

Kallid emad!

Ootame teid laupäeval, 16. mail kell 11.00 Krootuse koolimajja, et tähistada emadepäeva. Kuulame- vaatame kontserti, tegutseme töötubades, istume teelauas ja teeme muud põnevat.

Kinkige endale üks tore päev!
Oma osavõtust teatage 11. maiks.

"Tere, Kevad!" viktoriin küsib...

Paraku me võidule enam ei võistle, sest 13. küsimuses saime kahe punkti asemel ühe. Jagame nüüd kahekümne nelja kooliga 2. kohta.

Aga ega mäng polnudki mõisa peale...

• Uued küsimused (ja vastused) on sellised:

19. Vaatamata sellele, et Eesti on rahulik paik, toimuvad ka siin aeg-ajalt maavärinad. 1976. aastal toimus Eestis viimaste aegade tugevaim maavärin. Kus ja kui tugev see oli? Vastus: Osmussaarel, tugevusega 4,75 magnituudi (mõningatel andmetel 4,6 magnituudi), Euroopa 12-pallisel skaalal kuus palli. Magnituud on maavärina võimsus Richteri skaala järgi. See on logaritmiline skaala, nii et kolmemagnituudilise maavärina võimsus on kümme korda pisem nelja magnituudi suuruse maavärina omast. Seni mõõdetud maavärinate suurim võimsus on olnud 8,9 magnituudi, Eestis 4,75 magnituudi. Kolme magnituudi suurust maavärinat peaks tundma hoonetes.

20. Millistele loomadele on pandud Eestis üles veebikaamerad otsepildi nägemiseks nii, et nende tegemisi võib otse internetis vaadata? Vastus: Väike–konnakotkad, must-toonekured, merikotkad, hülged (hetkel pausil, nagu ka nn sea-TV), kodukakud, amuuri leopardid (Tallinna Loomaaias).
21. Ühe meie kevadekuulutaja õied on nii tillukesed, et putukatele märkamiseks on appi tulnud õisi ümbritsevad kõrglehed, mis on erkkollast värvi. Kui õied närbuvad, kaob ka lehtede kollane värvus. Mis taimest on jutt? Vastus: Selleks taimeks on lepiklill.

Joonista tähistaevast ja maailmaruumi!

Seoses rahvusvahelise astronoomia aastaga kuulutatakse välja kooliõpilaste joonistuste võistluse. Teemaks on, kuidas ma näen tähistaevast ja millisena kujutan ette maailmaruumi. Ootakse kõiki pilte, mis on seotud astronoomiaga ja tähistaevaga. Piltidel võib kujutada kas tähistaevast, erinevaid planeete, komeete, tähti, galaktikaid jne. Samuti võib seal olla kujutatud teleskoope ja nendega vaatlemist (nii nagu lapsed seda ette kujutavad). Joonistada võib ka kosmoserakette ja nendega maailmaruumi uurimist ning kosmoselende.

Joonistused tuleb teha kas pliiatsitega või värvidega, arvutiga tehtud pildid siin arvesse ei lähe.

Joonistuste esitamise tähtajaks on 10. mai 2009 ja need tuleb saata kinnises ümbrikus postiga aadressile:
RAA2009
Tartu Observatoorium
61602 Tõravere
Tartumaa Joonistuste tagaküljele kirjutage selgelt oma nimi, vanus, klass, kool.

SÖÖGIVAHETUND – „Minu unistuste söögivahetund“!

Tervise Arengu Instituut (TAI) kuulutab juba kolmandat aastat välja õpilaste loovtööde konkursi „SÖÖGIVAHETUND“, mille sisu peab vastama teemale „Minu unistuste söögivahetund“.
Milline on Sinu unistuste söögivahetund? Peitub see unistus toidus, keskkonnas, nõudes, kokatädides, koolipuhvetis või kõiges selles kokku? Lase oma kujutlusvõimel lennata ja ole loominguline, vormi oma unistus joonistusse või videosse ning läkita see meile.
Tee valmis lahe joonistus ja kujuta oma unistuste söögivahetund paberile.

Iga vanuseklassi parima töö esitaja saab auhinnaks MP3 mängijad. Teise ja kolmanda koha võitjatele on auhinnaks on raamatupoe kinkekaart.

Konkursitööd tuleb saata hiljemalt 18. maiks Tervise Arengu Instituuti, aadressile Hiiu 42, Tallinn 11619, märksõnaga „Söögivahetund“, Reelika Viitamees.
Töö tagaküljele tuleb märkida autori nimi, kool, klass, kooli aadress ning õpetaja/juhendaja nimi, tema kontakttelefon ja e-posti aadress. Video puhul peavad paiknema eeloleva loetelu andmed kirjalikult ümbrisel.

Joonistasime valget toonekurge

Cätlyni toonekurg

Patricku valge toonekurg

Kristiina toonekurg

Gert Airi toonekurg

Nõidade päev

Neljapäeval, 30. aprillil tähistame volbripäeva. Sellel päeval on kooli oodatud kõik nõiad! Ka on kuulutatud nõidade päevaga seoses välja luudade konkurss.

Konkursile võib tuua igasuguseid luudasid. Toimub luudade näitus. Igale luuale auhind.

Bowlingut mängimas

Meie mänguseltskond

Kristiina

Patricku ema valib kuuli

Kristiina tädi Marika oli mängu liider
Kas ta saab kurikatele pihta?
Veeretamisjärjekorda ootamas

Kristiina

Patrick ja Cätlyn

Gerdi isa stardib

Põlva ujulas ujumas

Sinililletrükk

Õpime veel Eesti kaarti

Õpi näitama kaardilt veel: Haanja kõrgustikku (Suur Munamägi- 318 m); Otepää kõrgustikku (Kuutse mägi - 217 m); Pandivere kõrgustikku (Emumägi - 166 m); Sakala kõrgustikku (Rutu mägi - 144 m); Lääne - Eesti madalikku; Peipsi madalikku, Võrtsjärve madalikku ja Kesk- Eesti tasandikku.

Jalgratturi testid

Meil seisab mais ees jalgratturi sõidueksam. Saad http://www.lll.ee/Lapsed/jalgratas/t/t1.htm siit end kontrollida (klõpsa lingil).

Sinililled on metsa all ja paberil

Gert Airi sinililled

Cätlyni sinililled

Kristiina sinililled

Klassiõhtu - hurraa!

Koostasime koos peokõne, maiustasime, mängisime, tantsisime ja saatsime Lepatriinu- postkastis kirju.

Kevadekuulutajad - liblikad

Gerdi liblikas
Kristiina liblikas

õpetaja liblikas

Cätlyni liblikas

Kaardiõpetus

Õpi Eesti kaardilt näitama: Sõrve poolsaart, Kõpu poolsaart, Viimsi poolsaart, Pärispea poolsaart, Soome lahte, Narva lahte, Liivi lahte, Pärnu lahte, Matsalu lahte, Saaremaad, Hiiumaad, Muhu saart, Vormsi saart, Naissaart, Kuhnu ja Ruhnu saart, Ülemiste järve, Võrtsjärve, Peipsi järve, Pühajärve, Pärnu jõge, Kasari jõge, Emajõge, Võhandu jõge, Tallinna, Tartut, Pärnut, Narvat, Põlvat ja meie kodukohta.

Algab Peugeot´lühijutu- ja joonistuskonkurss

Peugeot’ lühijutu- ja joonistusvõistlus õpilastele Ulmelised autod aastal 2050
Millised näevad Sinu arvates autod välja aastal 2050?
Lase fantaasial lennata, saada tulemus meile ning võida auhindu!
Piiranguid pole - saada oma nägemus kas joonistuse, jutu või kasvõi luuletusena!
Peaauhind - 10 000 krooni klassiekskursiooni korraldamiseks!
Peaauhinna võidab klass, kes on võistlusele esitanud žürii hinnangul kõige paremad tööd.
Lisaauhinnad – jalgrattad Trek, ajakirja Auto Bild Eesti aastatellimus ning muud lahedad auhinnad.
Konkursitöid hindab žürii, kuhu kuuluvad Peugeot Eesti, AutoBild Eesti ja www.tundruudus.ee esindaja.
Jalgratta võidavad:
* parima jutu autor;
* parima joonistuse autor;
* publikule enim meeldinud joonistuse autor.
Oma lemmiku saad valida siinsamas ajavahemikus 7.-15. mai.
Konkursil võivad osaleda kõik tüdrukud ja poisid vanuses 7-19 a.
märgusõnaga „Konkurss“
Lisa kindlasti järgmised andmed: ees- ja perekonnanimi, kool, klass, vanus, juhendaja nimi, kontaktandmed (telefon, e-post, kooli postiaadress).
NB! Joonistuste puhul lisa oma andmed töö tagumisele küljele!
Tööde saatmise tähtaeg on 4. mai 2009.

"Tere, Kevad!" viktoriin jätkab

Küsimused (ja nüüd ka vastused) on järgmised:

13. Mitmest Eesti maakonnast leiab Sinilille (meie ühe kevadekuulutaja nimelise) tänava? Nimetage need maakonnad. Vastus: Sinilille tänav on 9 maakonnas: Rapla, Harju, Võru, Saare, Tartu, Pärnu, Lääne-Viru, Ida-Viru ja Valga maakondades.

14. Eestis on teatavasti 15 maakonda. Millisel maakonnal on 242 km rannajoont ning 177 saart ja laidu? Vastus: Pärnu maakonnal.

15. Kunksmoor on Aino Perviku samanimelise raamatu peategelane. Mida tähendab sõna "kunksmoor"? Vastus: Kunksmoor ehk nõiamoor.

16. Eestis kasvab üks põlispuuliik, mis on saanud ühe linna sümboliks? Mis puu ja mis linn? Vastus: Selgus, et neid puuliike, mis on linnade ametlikeks sümboliteks saanud, on rohkemgi: mänd - Elva, Loksa, kuusk - Võru, tamm - Tamsalu.

17. Ühe Eestis laialt levinud taime rahvapärane nimi on rakvere raibe. Kus on selle taime algne kodumaa? Vastus: Selleks levinud umbrohuks on harilik tõlkjas ja tema kodumaaks on Ees-Aasia, kus ta on poolkõrbe- ja stepitaim.

18. Nimetage selle aasta Eesti metsapealinn. Vastus: 2009. aasta metsapealinn on Viljandi.

Joonistasime nartsisse

Gert Air

Kristiina
Cätlyn

Ilusaid lihavõttepühi teile kõigile!

Meisterdasime munadepühadeks kaunistusi

Meie kanad munesid värvilisi mune...

Jälle ujumas!

Täna käisime taas üle tüki aja Põlva ujulas ujumas. Seekord olid eriti tublid tüdrukud: Cätlyn ujus ära basseinipikkuse, Kristiinal jäi normist puudu vaid meetrikene.

Nukud said valmis!

Gert Airi, Cätlyni, Kristiina ja Patricku nukud.

Kevad kunsti tundides

Luuletasime kevadest

Kevade tulek
Päike pilve tagant piilub,
lumehangi paitab hellalt.
Lahkuma te peate kiirelt,
lilled tärkama ju peavad.
Linnud puude otsas laulvad.
Loodus kevadlõhna täis.
Igal ööl ja igal päeval
kevad rohkem jalutamas käib.
KRISTIINA

Kevade märgid
Märtsis algab meil ju kevad,
päevgi muutub pikemaks.
Päike kõrgel taevas sirab,
vesi voolab vulinal.
Õues tunda kevadlõhnu,
taevas lõoke lõõritab.
Loodus tärkab pikkamööda:
puudel pungad puhkavad,
peenral lilled tärkavad.
GERT

***
Mis on armas kevadlill?
See on väike sinilill.
Kõnnin mööda metsateid,
emale siis nopin neid.
Peagi terve kimp on käes,
koju lippan kõigest väest.
Kingin need siis emale,
rõõmu teen ma temale.
PATRICK

Käisime kevadet luuramas

Eile käisime metsas kevade märke otsimas. Paju küll veel ei õitsenud, samuti ei leidnud me näsiniine, aga metsa alt leidsime verevaid karikseeni ja väikeseid arglikke sinililli.