Tere, kevadeotsijad!Vaatlused on alanud, kevad tuleb. Olge usinad jälgima oma kooliümbruse kevadekuulutajaid, õppige neid hästi tundma kirjelduste, fotode ja helisalvestuste abil (kevadeveebis viitade Taimed ja Loomad alt leiate piisavalt vihjeid). Oluline on need linnud ja lilled kevade jooksul endale selgeks õppida. Selleks on hea siis, kui keegi vaatlusrühmast on mõnd uut kevadekuulutajat juba näinud, üritada teda kõik koos vaatama minna. Nii saab ta üheskoos vastu võtta, meelde jätta ja ka vaatlustabelisse kanda.
Mõned meeldetuletused:
Lugege hoolikalt juhiseid vaatluste kohta iga liigikirjelduse juurest. Näiteks kuldnoka ja metsvindi puhul on kindlasti vaja kuulda/näha neid laulmas. Need kaks liiki talvituvad Eestis vähesel arvul ja ainult laul on see, mis eristab rändelt saabunud, seega kevade arenguga seotud isendeid talvitujatest. Kuldnokk on meile abiks, et õppida eristama teda musträstast - kuldnokk on kevadel kollasetähniline, musträstas alati tukkmust.
Rohukonna puhul on laulu kuulmine oluline seetõttu, et siis toimub konnapulm. See on kevade arenguga otseses seoses. Konni võib ka lumel ringi kakerdamas näha, kui näiteks saarmas või mink on mõne kuskilt jõepõhjast kaldale toonud ja täis kõhu tõttu sinna jätnudki. Konnalaul on see, mis kevadega kaasas käib. Pealegi on rohukonna ja rabakonna eristamine välimuse järgi erakordselt keeruline, laulu järgi aga imelihtne.
Rohukonna puhul on laulu kuulmine oluline seetõttu, et siis toimub konnapulm. See on kevade arenguga otseses seoses. Konni võib ka lumel ringi kakerdamas näha, kui näiteks saarmas või mink on mõne kuskilt jõepõhjast kaldale toonud ja täis kõhu tõttu sinna jätnudki. Konnalaul on see, mis kevadega kaasas käib. Pealegi on rohukonna ja rabakonna eristamine välimuse järgi erakordselt keeruline, laulu järgi aga imelihtne.
Liblikate puhul peame teadma, et kevade märk on see, kui nad ise ja vabatahtlikult lendu on läinud. Aknal või majaseinal ennast soojendav liblikas kukub lenduaetuna varsti külmunult maha - sinna tema kevad sedasi surebki. Kui liblikas ISE lendab, siis ta teatab, et tema jaoks on kevad käes ja paras aeg on see avastus siis ka kirja panna.
Pajud veel ei õitse. Ootame tolmukaid ja emakaid; õpime selgeks, et pajudel on emasõied ühel ja isasõied teisel taimel - on isapajud ja emapajud. Rääkimata mitmekümnest pajuliigist, meie vaatleme kõiki pajusid kevade ja lihtsuse mõttes ühe seltskonnana.
Meie vaatlusi jälgivad teadlased ja ajakirjandus. Siin on hea võimalus õppida teadusliku tööga seotud vastutust andmete õigsuse eest. Olgem täpsed ja veendunud - see tagab ka taimede ja lindude äratundmise täpsuse, mis ongi kogu meie ettevõtmise põhiline eesmärk. Võistelda saame fotokonkursil ja viktoriinil nagunii, kevadvaatlused ei ole võistlus.
Taimedest jälgime: lumikellukese, sarapuu, paju, paiselehe, sinilille, näsiniine, ülase, varsakabja, lepiklille, toominga, maikellukese, võilille, kullerkupu ja nurmenuku õitsemist, karikseene ja kevadkogritsa ilmumist.
Loomadest jälgime põldlõokese, kiivitaja, kuldnoka (laul), metsvindi (laul), linavästriku, punarinna, sookure, laulurästa, käbliku, väikese- lehelinnu, valge- toonekure, käo, räästapääsukese, suitsupääsukese ja ööbiku saabumist; väikese koerliblika ja lapsuliblika lendamist ning rohukonna laulu.
Tere, Kevad! asub leheküljel: http://tere.kevad.edu.ee/ (klõpsa lingile)
