Känguru- võistlused
Täna toimusid üle Eesti känguru võistlused. Meie klassist võistles ekolieride vanuserühmas Gert Air.Peame pöialt, et tal läheks hästi!
Meil käis Hanna Elisabeth külas
Esmaspäeval üllatas meid külaline - Hanna Elisabeth tuli meile koos emaga külla. Tore, et tal Mammaste koolis hästi läheb. See oli tore kohtumine.Tule meile varsti jälle külla, Hanna!
Hakkasime kaltsunukke õmblema
Täna paigutasime lõiked riidele ja lõikasime nuku välja. Kolmapäeval teeme tutvust õmblusmasinaga.
Algas "Tere, Kevad!" viktoriin
1. Millisest meie kevadekuulutajast on toodetud kautšukit? Võilillest.
2. Milline on suurim Eestis kasvav seen? Selleks seeneks on hiidmuna (suurima seni leitud viljakeha ümbermõõt oli 198 cm, kõrgus 41 cm, kaal 16 kg).
3. Millisest (ka Eestimaal kasvavast) taimest pärineb tuntud palavikku alandav ravim aspiriin? Pajust.
4. Kuidas tekkis muistendi kohaselt ja sai oma nime Saaremaal asuv Karujärv? Rahvamuistendi järgi saanud Karujärv oma nime sellest, et sellel kohal tülitsenud 7 karu. Nende lahutamiseks lasknud Jumal nii kõvasti vihma sadada, et tekkinud järv. Karud läinud ära, igaüks ise suunas, mistõttu järv on 7-sopiline.
5. Selle Eestimaa puu koort on kasutatud paberi asemel. Karjalapsed keetsid selle puu koorest keeratud torbikus lõkkel teed. Puu okstest tehakse ka luudasid. Mis puust on jutt? Kasest.
6. Millisest ka Eestimaal kasvatatava suure lille seemnetest tehakse õli? Lisaks õli tootmisele kasutatakse tema seemneid ka söömiseks. Vihjeks veel, et see lill ei kasva meil looduslikult. Päevalillest.
Ka kevade märke kujutavad fotod on oodatud (saada need õpetaja postkasti või too mälupulgal kooli).
Vastuseid saab otsida 4. aprillini.
Luuletus Päästeameti konkursile
Miks ma helistan numbrile 112? Patrick
Hallo! Hallo! Üks-üks-kaks!
Meil tulemöll just lahti läks
ja leegid ulatuvad taeva,
me ise näeme hirmsat vaeva.
Vett ämbritega tassime,
näost tahmased, tööd rassime.
Kuid kõik see vaev ei aita meid,
nüüd appi palume me teid.
Kuis ometi küll juhtus nii?
Me tahtsime vaid veidi siin
põletada metsa kõrval
vana heinakuhja serva.
Kuid äkki tuli võttis joonelt
suuna otse metsa poole.
Nüüd appi meile tõtake!
Head päästjad-mehed rutake!
Mis teeksime, kui poleks teid?
Te ikka abistamas neid,
kes nõu ja abi vajavad,
hea sõnaga teid tänavad.
Vaheajaks
Toredat vaheaega teile kõigile! Nautige viimaseid toredaid talviseid ilmu, sest kevad pole enam mägede taga. Ärge unustage ka kevadekuulutajaid märkamast.
Ja veel: VAHEAJAL LUGEGE LÄBI ÜKS LASTERAAMAT.
Tähistasime emakeelepäeva
Auhinnakomme jagamas
Gert, Cätlyn ja Kristiina lahendavad viktoriiniküsimusi
Tähistasime koolis emakeelepäeva. Võistlesime viktoriinis ja mängisime lauamängu Alias.
Lõppes pranglimise 3. voor
Täna käisime pranglimise 3. voorus - lemmik- kolmevõistluses võistlemas.Meie punktid on sellised:
Gert Air - 3811 punkti = kokku 6532 punkti - maakonnas 9. koht;
Patrick - 2400 punkti = kokku 5471 punkti - maakonnas 13. koht;
Cätlyn - 2703 punkti = kokku 5446 punkti - maakonnas 14. koht;
Kristiina - kokku 2135 punkti.
Kõik olete väga tublid arvutajad! Maakonna 3. klasside arvestuses saime 4. koha.
Siin on Kristiina ja Gert Airi lumememmed.Tere, Kevad! 2009 alustab
Tere, kevadeotsijad!Vaatlused on alanud, kevad tuleb. Olge usinad jälgima oma kooliümbruse kevadekuulutajaid, õppige neid hästi tundma kirjelduste, fotode ja helisalvestuste abil (kevadeveebis viitade Taimed ja Loomad alt leiate piisavalt vihjeid). Oluline on need linnud ja lilled kevade jooksul endale selgeks õppida. Selleks on hea siis, kui keegi vaatlusrühmast on mõnd uut kevadekuulutajat juba näinud, üritada teda kõik koos vaatama minna. Nii saab ta üheskoos vastu võtta, meelde jätta ja ka vaatlustabelisse kanda.
Mõned meeldetuletused:
Lugege hoolikalt juhiseid vaatluste kohta iga liigikirjelduse juurest. Näiteks kuldnoka ja metsvindi puhul on kindlasti vaja kuulda/näha neid laulmas. Need kaks liiki talvituvad Eestis vähesel arvul ja ainult laul on see, mis eristab rändelt saabunud, seega kevade arenguga seotud isendeid talvitujatest. Kuldnokk on meile abiks, et õppida eristama teda musträstast - kuldnokk on kevadel kollasetähniline, musträstas alati tukkmust.
Rohukonna puhul on laulu kuulmine oluline seetõttu, et siis toimub konnapulm. See on kevade arenguga otseses seoses. Konni võib ka lumel ringi kakerdamas näha, kui näiteks saarmas või mink on mõne kuskilt jõepõhjast kaldale toonud ja täis kõhu tõttu sinna jätnudki. Konnalaul on see, mis kevadega kaasas käib. Pealegi on rohukonna ja rabakonna eristamine välimuse järgi erakordselt keeruline, laulu järgi aga imelihtne.
Rohukonna puhul on laulu kuulmine oluline seetõttu, et siis toimub konnapulm. See on kevade arenguga otseses seoses. Konni võib ka lumel ringi kakerdamas näha, kui näiteks saarmas või mink on mõne kuskilt jõepõhjast kaldale toonud ja täis kõhu tõttu sinna jätnudki. Konnalaul on see, mis kevadega kaasas käib. Pealegi on rohukonna ja rabakonna eristamine välimuse järgi erakordselt keeruline, laulu järgi aga imelihtne.
Liblikate puhul peame teadma, et kevade märk on see, kui nad ise ja vabatahtlikult lendu on läinud. Aknal või majaseinal ennast soojendav liblikas kukub lenduaetuna varsti külmunult maha - sinna tema kevad sedasi surebki. Kui liblikas ISE lendab, siis ta teatab, et tema jaoks on kevad käes ja paras aeg on see avastus siis ka kirja panna.
Pajud veel ei õitse. Ootame tolmukaid ja emakaid; õpime selgeks, et pajudel on emasõied ühel ja isasõied teisel taimel - on isapajud ja emapajud. Rääkimata mitmekümnest pajuliigist, meie vaatleme kõiki pajusid kevade ja lihtsuse mõttes ühe seltskonnana.
Meie vaatlusi jälgivad teadlased ja ajakirjandus. Siin on hea võimalus õppida teadusliku tööga seotud vastutust andmete õigsuse eest. Olgem täpsed ja veendunud - see tagab ka taimede ja lindude äratundmise täpsuse, mis ongi kogu meie ettevõtmise põhiline eesmärk. Võistelda saame fotokonkursil ja viktoriinil nagunii, kevadvaatlused ei ole võistlus.
Taimedest jälgime: lumikellukese, sarapuu, paju, paiselehe, sinilille, näsiniine, ülase, varsakabja, lepiklille, toominga, maikellukese, võilille, kullerkupu ja nurmenuku õitsemist, karikseene ja kevadkogritsa ilmumist.
Loomadest jälgime põldlõokese, kiivitaja, kuldnoka (laul), metsvindi (laul), linavästriku, punarinna, sookure, laulurästa, käbliku, väikese- lehelinnu, valge- toonekure, käo, räästapääsukese, suitsupääsukese ja ööbiku saabumist; väikese koerliblika ja lapsuliblika lendamist ning rohukonna laulu.
Tere, Kevad! asub leheküljel: http://tere.kevad.edu.ee/ (klõpsa lingile)
Tellimine:
Postitused (Atom)