Hurraa! Kogu klassil rattaload!

Kristiina tegi rattaeksamid tublilt ära ja nüüd on kõigil meie klassi lastel rattasõiduks vajalikud load. Turvalist sõitmist!

Tallinnas klassiekskursioonil

Vaade Tallinna vanalinnale
Aleksander Nevski katedraal

Loomaaia vapiloom - ilves Illu ja meie klass
Jõehobupoiss näksis muru. Väga tõhus (bensiini mittevajav) niiduk.

Tiiger käis väga närviliselt puuris ringi
Loomaaia sildi juures

Kes on need päkapikud seal üleval? Lavale mahub umbes 15000 lauljat.

Patrick emaga

Cätlyn vanaemaga

Meie klass ja helilooja Gustav Ernesaks

Russalka ja meie

Russalka

Mere ääres

Laev merel ja lapsed teokarpe korjamas.

Presidendiloss Kadriorus

Trepile ei tohtinud astuda...

Kolm vapilõvi lossi väraval

26. mail käisime Tallinnas. Ärgata tuli tavapärasest varem, sest buss asus teele juba kell 7. Päev oli veel sellepärast ebaharilik, kuna Kristiinal oli sünnipäev. Talle sai päris mitut sünnipäevalaulu lauldud. Meiega olid kaasas Patricku ema Annika, Cätlyni vanaema Sigrid ja bussijuhiks Aare.

Teel tekkisid meil juba muremõtted, sest taevas oli sombune ja tibutas vihma. Ent mure oli asjatu - pealinna jõudes paistis juba päike.

Loomaaias jalutasime peaaegu kolm tundi. Nägime paljusid loomi, aga enam meeldisid lõvid, kitsed, elevant, hülged, jõehobud, jääkaru ja ahvid. Hülgebasseini juures tekkis tunne, et üks hüljes on surnud. Ta lebas liikumatuna basseini põhjas. Enne meie lahkumist tõusis ta siiski pinnale ja näitas, et puhkas lihtsalt pisut. Pikk jalutuskäik tuletas meile meelde, et kõhud on tühjad ja sestap saigi maha peetud pisike piknik. Sõime kõhud täis ja kohe oli jaksu edasi liikuda.

Edasi sõitsime lauluväljakule. Lauluväljak valmis 1960. aastal ja saab seega sel aastal 50-aastaseks. Lava mahutab umbes 15000, väljak 300000 inimest. Lapsed silkasid üles laulukaare alla ja üles Gustav Ernesaksa kuju juurde. Väsimust ei kurtnud keegi.

Edasi jalutasime Amandus Adamsoni loodud kuju "Russalka" juurde. Russalka oli mütoloogias vee-elukate viljakuse, teiselt poolt vees hukkunud hingede kaitsja kujund. Samuti kaitses ta õnnetult hukkunute hingesid, peale meres hukkunute ka näiteks ristimata surnud laste hingi. 1893. aasta tormisel septembrihommikul väljus soomuslaev Russalka Tallinna sadamast ja jäi kadunuks. Külma haua leidsid 177 meremeest. 1899. aastal tuli hukkunute perekondadel ja tuttavatel mõte püstitada monument hukkunute mälestuseks. Bareljeefidel on kujutatud soomuslaeva heitlust tormisel merel, kõrvaldetailideks on ankrud ja suurtükid. Meelde tulevad ka Estonia ja Kurski tragöödia. Russalka kuldne rist on suunatud laeva hukkumise oletatavas suunas.

Lapsed jalutasid rannas, korjasid teokarpe ning vaatlesid mööduvat suurt reisilaeva.

Seejärel jalutasime Kadriorgu presidendilossi vaatama. Auvahtkond meid pildistamiseks päris trepile ei lubanud, aga lossi taustal pildi saime siiski tehtud. Jalutasime ka Kadrioru pargis, vaatasime Kunstimuuseumi ja Luigetiiki.

Edasi viis meid tee Raekoja platsi, Kohtuotsa vaateplatvormile Tallinna panoraami imetlema ja Toompea lossi (kus töötab Riigikogu) vaatama. Lõuna- Eestist pärit lapsel ei unune see vaade küll niipea! Toompeal olles käisime ka Aleksander Nevski katedraalis, mis on Tallinna suurim ja suursuguseim kupliga katedraal.
Edasi viis teekond meid Tervishoiumuuseumi, mille püsiväljapanek annab ülevaate inimese organismist ja kus toimus näitlik loeng raku ja inimkeha ehitusest. Ka see oli 4. klassis loodusõpetuses õpitule heaks meeldetuletuseks. Muuseum pakkus veel palju erinevaid väljapanekuid ja enesetestimise võimalusi.

Kella kuueks olid jalad väsinud ja mõte kippus koju. Pärast pisikest pooletunnist poepeatust keeraski buss otsa kodu poole. Koju jõudsime peale kella üheksat.

Mis kellelegi pikast päevast enam meelde jäi?

Kristiina: Mulle jäi meelde loomaaed, Kadrioru loss ja lossi aed.

Cätlyn: Toompea loss, Kadrioru loss ja Tervishoiumuuseum.

Patrick: Loomaaed, lauluväljak ja presidendiloss.
Gert Air: Elevant loomaaias, Tervishoiumuuseum, presidendilossi ihukaitsjad.

Kõik osalejad: Väga vahva päev oli!

Palju õnne, Kristiina!

Armas Kristiina!
…et õnne tikuga otsida ei tuleks.
…et valu ja kurbust Su südamel poleks.
…et leek, mis põleb, iial ei kustuks.
…et ükski lootus kunagi ei luhtuks.
…et unistus poleks vaid üks unenägu.
…et sada aastat kunagi kukuks sul kägu.
…et ükski lootus eales ei luhtuks.
…et õnnepäike iial ei tuhmuks.
…et poleks suuri komistuskive.
…et elutee oleks sirge ja sile.

4. klass hüüab Sulle: Hip- hip hurraa, täna 11-aastat vanaks saad!

"Tere, Kevad!" selleks korraks läbi

Kevad hakkab läbi saama ja suvi läheneb. Tore interaktiivne loodusprogramm hakkab selleks aastaks lõpetama. Kiidan kõiki kevade märkajaid! Tänu teile said kõik 35 vaadeldava linnu saabumine, seene ilmumine, taime õitsemine või kahepaikse laul üles tähendatud. Viimased meie nähtud - kuuldud kevadekuulutajad olid: kevadkogrits (7. mai); toomingas (12. mai); kullerkupp (16. mai); piiritaja (18. mai) ja maikelluke (19. mai).

Viktoriinis jäi meil üks punkt maksimumist puudu (saime 29 punkti 30- st), aga pole lugu - mäng ei käi ju mõisa peale. Üles sai laetud ka meie kevadega seotud pildid ja luuletused.

Väljas soojalt paistab päike,
kätte jõudnud kevade.
Vulisevad kevadveed
järve poole leidnud tee.

Põõsa all nüüd tärkab lill.
See on kaunis sinilill.
Nagu hüüaks meile nad:
"Tulge meid te noppima!"
Kristiina

Metsas leian sinilille,
esimese kevadlille.
Varsti ilmub ülane
ja karikseen, mis punane.
Gert Air

Kuldnokk - vahva lind
taas tervitamas sind.
Tal uhke pesa,
pojad teevad sees kisa.
Cätlyn

Kakuema Klaral on neli toredat kakupoissi või -plikat välja hautud ja nad kasvavad iga päevaga. Päeval on emakakk tavaliselt pesas, aeg- ajalt näitab mõni heledas udusulis jõnglane end ema kõrvalt, aga õhtul saate poegi üksi pesas näha, siis käib ema jahti pidamas ja end sirutamas. Praegu on nende tegutsemist veel näha, aga varsti lendavad nad pesast välja ja kakukaameragi lõpetab selleks aastaks.

Ilusat kevade jätku!

Patrickust ja Gert Airist said noorkotkad

Elasime kaasa trikitajatele

Kooli olid kutsutud kaks noorsandi Ülenurmest. Üks neistnäitas rambil rulatrikke, teine selgitas lumelauaga sõitmise põhimõtteid. Mõlemil poisil on pikk ja edukas võistlustel osalemise kogemus.

Kahjuks oli ilm tuuline, vihmane ning jahe ja väljas polnud just väga mugav olla, sellepärast kolisid nii esinejad kui vaatajad peagi võimlasse.

Päeva tarkusetera: TEGELE MILLEGAGI TERVISLIKUGA!

Kõik osalejad said banaani, kohukese ja paki mahla.

Aukiri VVV matkamängus osalemise eest

Ilusa käekirja konkurss

Kristiina

Cätly

Gert Air
Patrick

20. mail toimus algklassides ilusa käekirja konkurss. Antud tekst tuli kirjutada võimalikult ilusa käekirjaga lehele. Žürii valis meie klassi kaunima käekirjaga õpilaseks Gert Airi.

Kop- Kop! Kas te olete kodus?

18. mail käisime Erastvere looduskeskuses. Osalesime programmis "Kop- kop! Kas te olete kodus?".

Kui küsida lastelt, kes elab metsas, siis nimetatakse tavaliselt hunti, karu, põtra, rebast, kitse ja ilvest. Ent mets on koduks ka paljudele väikeimetajatele, keda me ei näe, kuid kes metsas jalutaja teekonda teraselt kuulevad, oskuslikult haistavad või koguni tähelepanelikult jälgivad. Kop-kop! Kas te olete kodus? Miks vihmaussid ise oma kardetud vaenlase – muti käiku söögiks roomavad? Kas leitud kännus võib asuda karihiire pesa? Kuidas siil end okaste vahel olevatest parasiitidest puhastab? Miks orav ühes pesaõõnsuses mitmel aastal järjest ei pesitse? Neile ja paljudele teistele küsimustele said lapsed vastused. Tutvusime väikeimetajate eluviisidega: nende võimalike elupaikadega, toitumisharjumustega ja kohaga toitumisahelas.

Ilm oli lausa suviselt soe. Meisterdasime toreda kaelaehte ja istutasime istutustoru abil igaüks oma männiistiku. Mängus "40" said kõik raiesmikul parasjagu joosta. Auhinnaks valgejänese magusad "pabulad".

Koolis vaatasime õpitud imetajate kohta kordavat slaidiprogrammi ja täitsime töölehti.

Ise tehtud, hästi tehtud!

Täna tegutsesime taas köögis. Valmistasime sooje võileibu. Igaüks sai ülesande ja asus seda täitma. Kõige enam "vedas" Patrickul, sest tema pidi juustu riivima (ettevaatust - näpud!) ja rohelist sibulat hakkima (Miks sa küll nutad, Patrick?).

Lõpuks said võileivad ahju pistmiseks valmis. Laud kaetud, asusime sööma. Enne söömist sai kuum võileib kaunistuseks värsket tomatit, sibulat ning uhke portsu ketšupit.

Õpetaja läks klassi digikat tooma ning selle ajaga olid võileivad peaaegu otsas. Lapsed lubasid kodus kohe ka proovida, sest ise tehtud, maitsvalt tehtud!