Osalesime RMK metsaviktoriinis

Täna osalesime kogu klassiga RMK metsaviktoriinis. Vastasime 26- le küsimusele. Hoiame pöialt, et vastused oleks õiged!

Teeme ära!

29. aprillil toimus kooli algklasside "Teeme ära!" koristuskampaania.

Meie klass käis Piigastest Krootusse sõidutee ääri koristamas. Suutsime koguda üle kümne suure koti prügi. Oh, mida kõike me küll ei leidnud: vanu saapaid, palderjanitablette, odekolonnipudeleid, plasttaarat, auto ilukilpe, juuksevärvi, tärpentiini, vanu sokke, kindaid, kampsuni, erinevaid pudeleid, suure silokattekile, autojuppe, kakaseid pabermähkmeid, nätsu-, kommi- ja šokolaadipabereid, tühje katkiseid kanistreid, rattakummi ning miljon muud erinevat asja. Ühes olid kõik kindlad: meie ei hakka küll kunagi oma prahti ja prügi loodusesse viskama!

Meil oli koos väga lõbus! Kui tihe vihm poleks olemist ebameeldivalt märjaks teinud, oleks kauemgi koristanud.

Käisime kevadet leidmas

Näsiniin õitseb

Sinililleaeg saab varsti läbi

Konnake hüppas teel

Valge võsaülane

Verev karikseen

Pajud õitsevad

27. aprillil käisime klassiga Oru pedastikus kevadet leidmas. Kuulsime esimest korda väikest lehelindu. Mida me aga märkasime? Tegime leitud kevadmärkidest pilte.

Viktoriin "Tere, Kevad!" küsib (6)

Küsimus nr 19: Ikka räägitakse virvatuledest soos. Mis need on ja kuidas tekivad? Vastus: Virvatuled ehk sootuled on mudase veekogu kohal suhteliselt harva tekkida võivad valgusallikad, mille tekkimisel on mitmeid selgitusi. Üheks enamlevinuks on orgaanilise aine lagunemisel tekkiva soogaasi iseeneselik süttimine kokkupuutel õhuga.
Küsimus nr 20: Kes on see poolveelise eluviisiga väikekiskja, kes elutseb Eestis ainult Hiiumaal? Vastus: Euroopa naarits.

Küsimus nr 21: Alates 1996. aastast on Eestis valitud Aasta puud. Üks Aasta puuks valituist on aga tegalikult põõsas. Mis põõsaga on tegu? Vastus: Sarapuu.

Vastata tuleb 09. maiks. Hea uudis on, et jagame jätkuvalt 1. kohta.
Kevadvaatlustele oleme lisanud: võilille (20. aprill).

Olustveres õppepäeval

Kristiina koob vaipa

Kangastelgedel kootud vaibad
Käsitöökojas saime teada, mis saab villast edasi

Patrick töötab kangastelgedel
Tallis oli hobune Error

Patrick ja Minni

Olustveres õitsesid juba tulbid

Kristiina läheb traktoriga sõitma

Tädi Endla näitas tossutegemiseks vajalikku lõõtsa

Väike mesinik

Osa reisiseltskonnast

Olustvere mõisa trepil

26. aprillil käisime Viljandimaal Olustvere mõisas looduse, loomade, käsitöö ja eesti toidu õppepäeval. Saime osa hobu- ja traktorisõidust, võimalus oli kaltsuvaipa kududa ning saime teada, kuidas elavad mesilased mesitarus, kuidas on jagatud mesilastel töökorraldus ning kuidas mesi valmib ja teda ka maitsta. Kõigile meeldis minihobune Minni. Patrick otsustas, et nüüd ei tahagi ta lemmikloomaks enam papagoid, vaid hoopis minihobust.
Tagasiteel toimus ka väike poepeatus Viljandis. Ilm oli kevadiselt soe ja kõigi tuju hea.

Joonistasime võlukalasid

"Eesti looduskaitse 100" viktoriinisari

Sel aastal täitub sada aastat Eesti esimese looduskaitseala loomisest: 14. augustil 1910. aastal võeti lindude kaitse eesmärgil looduskaitse alla Vaika saared. Nüüdseks on sellest kaitsealast saanud Vilsandi rahvuspark. Tänu peaaegu sajandipikkusele looduskaitsele on meil veel alles puutumata loodust ja elupaiku haruldastele liikidele. Kõrvuti loodusliku elustiku kaitsega väärtustatakse ka kultuurilis-ajaloolist pärandit.

Keskkonnaamet koostöös Eesti Loodusega tähistas looduskaitse suurt juubelit viktoriinisarjaga „Eesti looduskaitse 100".

Meie klassist osales kuues voorus Gert Air ja saavutas 4.- 6. klassi õpilaste hulgas 65. koha (osalejaid oli 489!). Gert kogus 32- st punktist 26 (5+5+5+3+2+6=26) Gerdi kohta võib vaid öelda: kes palju teeb, see palju jõuab. Tubli!

Viktoriin "Tere, Kevad!" küsib (5)

Küsimus nr 16: Suur osa sipelgapesast asub tavaliselt maa all. Kuppel, mida näeme, on ainult pesa katus. Maa all on aga külm ja pealt tulev päikesesoojus ise allapoole ei liigu. Kuidas sipelgad oma pesa alumist osa kütavad? Vastus: Sipelgad soojendavad end pesa peal päikese käes ja kannavad oma kehaga soojuse pessa. Nad soojendavad pesa oma keha soojusega. Õigeks lugesime ka vastuse, et sipelgapesa materjal kõduneb ja sel ajal läheb pesa alumine pool soojaks.
Küsimus nr 17: Nii mõnigi Eestis pesitseva linnu hääl kõlab üle teiste lindude hääle. Missugusel linnul on aga maailma kõige valjem hääl? Vastus: Eri allikad annavad erinevad tulemused: nii on mainitud maluku kakaduud, sini-paabulindu, kakkpapagoid, kakapod jt.
Küsimus nr 18: Mille poolest on eriline Kuusalu lähedal kasvav Tülivere tamm ja millise uskumuse järgi on saanud puu oma nime? Vastus: Puu omapäraks on tüves laiutav kaarja ukse taoline avaus, kuhu sisse mahub püsti seisma kaks täiskasvanud inimest. Uskumuse järgi olevat tamm abiks riiduläinud noorpaaride lepitamisel. Ööseks saadetud tülli läinud paar puu õõnsusse ja hommikuks oli tüli möödas.

Jagame jätkuvalt 1. kohta!

Kevadvaatlustele oleme lisanud: näsiniine (11.aprill), sarapuu ja ülase (13.aprill), punarinna (14.aprill), paju õitsemise (16.aprill) ja lepiklille (18.aprill).

Vulkaan Eyjafjallajökull aktiivne

Hiljuti rääkisime loodusõpetuses vulkaanidest. Islandi Eyjafjallajökulli vulkaani purskamist saad vaadata siit. See vulkaani tuhapilved lõid segi lennuliikluse peaaegu pooles maailmas.

Tubli, Gert Air!

Gert Air sai Känguru võistletel 46 punkti ja jagas 1860. kohta (kokku vanusegrupis 4040 võistlejat).