Õgijate nuputamismäng

Pildid on hallõgija.

2010. aasta linnuks valis Eesti Ornitoloogide Ühing punaselg- õgija ja hallõgija. Mõlemad linnuliigid on meil küll tavalised, kuid samas vähetuntud sulelised. Õgijad on loomtoidulised, toitudes peamiselt väiksematest närilistest, lindudest ning roomajatest. Nii hall- kui punaselg-õgija toitumise juurde kuulub veel üsna omapärane käitumine – surmatud saak lükatakse mõne terava oksa külge rippuma. Sellist käitumist seostatakse saagi suupärasemaks tükeldamise hõlbustamisega kui ka varude soetamisega.

Võtsime Gert Airi, Kristiina ja Cätlyniga osa ka õgijate nuputamismängust. Töölehti saad printida ja õgijate kohta lugeda klõpsates siia.

Ootame kevadlilli!

Tuletasime kunsti tunnis meelde esimesi kevadekuulutajaid looduses. Kevadlillegalerii lumikellukestest, sinililledest, võsaülastest ja paiselehtedest joonistas Gert Air.

Perepäev

Laupäeval, 6. märtsil toimus Krootuse koolis PEREPÄEV. Vaatasime kontserti, võistlesime viktoriinis ja lõbusates teatevõistlustes. Päeva lõpetasime teelauas. Meie klassist võtsid osa Kristiina ja Cätlyni pered.

Tore päev oli!

Proovi lahendada perepäeva viktoriini:

1. Kui vanaks saab Karaski – Krootuse kool 2010. aasta sügisel?

2. Nimeta Karaski – Krootuse kooli vilistlased, kes käesoleval ajal töötavad Krootuse Põhikoolis.

3. Mitu õpilast õpib käesoleval hetkel Krootuse Põhikoolis?

a) 67 õpilast
b) 69 õpilast
c) 71 õpilast
4. Milline on kooli poiste ja tüdrukute arvuline suhe?

a) 30 tüdrukut, 37 poissi
b) 33 tüdrukut, 34 poissi
c) 37 tüdrukut, 30 poissi

5. Mitmest erinevast perest lapsed kooli käivad?
a) 49 – st perest
b) 29 – st perest
c) 39 – st perest

6. Missuguses kuus on meie õpilastel kõige enam sünnipäevi?
a) mais
b) juulis
c) detsembris

7. Mitu töötajat töötab koolis käesoleval õppeaastal?
a) 23 töötajat
b) 21 töötajat
c) 19 töötajat

8. Missugune on kooli õpetajate keskmine vanus?
a) 38 aastat
b) 46 aastat
c) 51 aastat

9. Leia antud nimedest kooli töötajad:

• Marje Mist
• Lehu Leht
• Ants Piiate
• Õie Jaamur
• Jaan Kaadress
• Mai Almep

10. Mitu akent on koolimajal?
a) 137
b) 157
c) 187

11. Mitu trepiastet on koolimaja siseruumides?
a) 99
b) 109
c) 119

Lõpuks tuli kokku panna õpetaja pildipusle ja jutukerast üles leida meie kooli tublid õpetajad, keda on pärjatud Aasta Õpetaja tiitliga.

Viiteid vastusteks: 1. 234- aastaseks; 2. õpetajad Rita, Imbi, Helle, Karin, kooli teenistujad Aili, Anneli ja Tiia; 3. a; 4. b; 5. a; 6. a; 7. b; 8. b; 10. c; 11. b.

Ujumas

26. veebruaril käis meie klass koos 5. klassi ja õpetaja Tammega Põlvas ujumas.

Rändlindude saabumiseni pole enam palju jäänud...

Kristiina
Gert Air

Cätlyn

Töövahendid: papptaldrik, guašid, värvilised paberid, liim, käärid, liikuv silm, kunstõled.

Lillepildid

Cätlyni pilt

Kristiina pilt

Gert Airi pilt

Töövahendid: värvilised paberid, liim, käärid, tolmukad (neid vidinaid ei müüda Tiimaris küll tolmukate nime all, aga täpset nimetust ei tea), teritamata pliiats, pildiraam.

Tähistasime Eesti Vabariigi sünnipäeva

23. veebruaril tähistasime kogu kooliga Eesti Vabariigi 92. sünnipäeva.

Esmalt lugesid meie Kristiina ja Gert Air luuletusi kodumaa sünnipäevast ja rahvuslinnust suitsupääsukesest. Seejärel hakkasid 5.- 9. klass võistlema vabariiki, maakonda ja valda käsitlevas viktoriinis. Gert Air oli väga tubli, ta oleks võinud vabalt ise viktoriinis osaleda, sest ta ei teadnud vaid Põlvamaa suurima järve - Meelva järve nime. Aga hoolimata, et me viktoriinis ise ei osalenud, saime ka ise uusi teadmisi!

Seejärel toimusid mõttetalgus, mille käigus valmis kõigi klasside mõttekaart. Proovisime vastata järgmistele küsimustele:

1. Mille üle sa, rääkides sõpradele ja tuttavatele oma koolist, uhke oled?

Meie vastus: Uhkeks teeb, et liitklasse pole, oma ilusa koolimaja, mängutoa, heade sportimisvõimaluste, väga heade õpetajate ja rohkete ekskursioonide üle.

2. Mis sind, mõeldes meie koolile, nukraks teeb?

Meie vastus: Nukraks teeb, et meil on vähe õpilasi, et mõned lapsed teevad pahandust ja lõhuvad kooli vara, et katus laseb läbi. Mõned ruumid vajaksid hädasti remonti.

3. Mida saaksid kooli õpilased teha, et meie koolimaja (seest ja väljast) oleks ilusam?
Meie vastus: Istutame rohkem puid, paneme seintele laste maalitud ning raamitud pilte, jalutuskoridoris võiks ka väiksematele mugavad diivanid olla.

4. Mida muudaksid koolimajas ruumide paigutuses / jaotuses?

Meie vastus: Kuskil võiks olla ringitööks eraldi ruum.

5. Milliseid ringe võiks koolis töötada, mille töös SINA osaleksid?

Meie vastus: Osaleksime kunstiringis, meisterdusringis, mänguringis ja sellises toredas ja lõbusas trennis nagu eelmisel aastal oli.

Kirjutasime ka oma mõtted paberile. Illustreeriv pilt: O. Vallik

Natüürmort

Pranglimise II voor

Pranglimise Põlvamaa II etapp läks 19. veebruaril siis niimoodi:

(86.) Gert Air - 2163 punkti (1005 + 503 + 655);

(128.) Kristiina - 1716 punkti (753 + 490 + 473);

(153.) Patrick - 1470 (306 + 806 + 358);

(201.) Cätlyn - 1114 punkti (493 + 369 + 252).

Kui arvestada, et võistlete kõigi 4.- 6. klassi õpilastega, siis võin öelda - kõik olite tublid!

III etapp toimub 1. - 12. märtsil, siis toimub lemmikkolmevõistlus (võistleja valib 3 lemmikala).

Usinat harjutamist!

Vastlapäev

Vastlapäevane ilm oli imeilus.
Kelgumäel

Meie klassi pikim liug tuli Cätlynilt.

Õpetaja Hele annab Kristiinale hoogu.

Mmm, maitsev!

Hernesuppi ja vastlakukleid

16. veebruaril tähistasime vastlapäeva. Ilm oli päris külm, aga ega vastlapäev tohi vastlaliuta jääda!

Esimesena toimus klassidevaheline liulaskmisvõistlus. Alustas nelja klass - parimateks tulid Cätlyn ja Gert Air. Kolmanda klassi parimateks osutusid Ludvig ja Kata. Teise klassi parimad olid Kris ja Greete- Liis. Lõpuks siis tuli esimese klassi kord, nende parimad olid Vägev ja Kelli. Siis toimus paarisõit, mis koosnes sellest, et kaks õpilast sõitsid alla ühe kelguga. Alla jõudes tuli joosta ümber tähise ja siis kiiresti joosta taas mäest üles. Aeg läks kinni siis, kui mõlemad võistlejad olid üleval. Selle võistluse võitjateks tulid Gert Air ja Ludvig. Veel sai mäest alla sõita suure reega. Kui see oli ka tehtud hakkasime sõitma hobureega, aga seekord hobuse taga.

Pärast saanisõitu läksime kooli, kus toimus autasustamine ning ootasid hernesupp ja vastlakuklid.

Kirjutas Gert Air