Külmapühast

Lisan siia väljavõtte 29. jaanuaril 2007.a. vastuvõetud sotsiaalministri määrusest :
§ 9. Temperatuuri mõju õppetegevuse korraldamisele
(1) Õppetunnid jäetakse ära õpperuumis, kus õhutemperatuur on vähem kui 19 ºC ja võimla õhutemperatuur on vähem kui 18 ºC.
(2) Õppetegevuse korraldamisel arvestatakse välisõhu temperatuuri ja tuule kiiruse koosmõjust sõltuvat tuule-külma indeksit ning organismile tegelikult toimivat välisõhu temperatuuri.
(3) Õppetunnid võib ära jätta, kui sõit kooli ja tagasi ei ole korraldatud ja tegelikult toimiv välisõhu temperatuur on:

1) miinus 20 ºC ja madalam 1.–6. klassis;

2) miinus 25 ºC ja madalam 7.–9. klassis.
(4) Madalast välisõhu temperatuurist hoolimata kooli tulnud õpilastele korraldatakse kojusaatmise võimaluseni erinevaid tegevusi.
(5) Kehalise kasvatuse tunde võib läbi viia õues:

1) 1.–6. klassi õpilastele tegelikult toimival välisõhu temperatuuril kuni miinus 10 ºC;

2) 7.–12. klassi õpilastele tegelikult toimival välisõhu temperatuuril kuni miinus 15 ºC;

3) mõõduka tuule korral tuulekiirusel kuni 8 m/s. (6) Tegelikult toimivat välisõhu temperatuuri hinnatakse Eesti meteoroloogia ja hüdroloogiainstituudi veebilehel http://www.emhi.ee avaldatud igapäevaste ilmavaatluste andmete ja Tervisekaitseinspektsiooni veebilehel avaldatud tuule-külma indeksi tabeli alusel.
Seaduses on kirjas , et õppetunnid võib ära jätta, kui sõit kooli ja tagasi ei ole korraldatud ja tegelikult toimiv välisõhu temperatuur on:

1) miinus 20 ºC ja madalam 1.–6. klassis;

2) miinus 25 ºC ja madalam 7.–9. klassis.

Meie koolis on sõit kooli ja tagasi korraldatud. Koju võiksid jääda need, kes peaksid jala tulema 2-3 km. Krootuses on vahemaa kooli ja kodude vahel nii väike ja koolimaja soe, nii et siin külma pärast koju jääda on küll patt.

Tegime puidutööd

Käisime poste tööõpetuse klassis puidutööd tegemas. Mõõtsime, saagisime ja toksisime.

Käisime Karilatsis jõulureisil

Me kolmekesi tuleme...

Rehetare peremees, perenaine ja jõulusokk

Saladuslikul pööningul

Vorstitegu

Kristiina tädi vastu. Kes on tugevam?

Patrick ja Gert Air katsuvad jõudu

Tänavu käisime külas rehetares, kus jõuluootel talupere tegi pühade - eelseid toimetusi, näiteks valmistas vorste ja tutuvustas toimetusi ka külalistele. Teekonnal pidime valmis olema ka üllatusteks. Lõpetuseks põikasime põnevale saladuslikule pööningule, kus sai ise laulda, muinasjuttu "Kukeke ja kanake" jutustada, mängida vanu mänge ja käepaela meisterdada. Tore oli!

GRIPI VASTU

Gripi tundemärgid:

• kiire enesetunde halvenemine;
• kõrge palavik;
• peavalu;
• lihase- ja liigesevalu;
• kuiv köha ja/või nohu;
• väsimus ja nõrkus.

Kuidas viirus levib?

Gripiviirus levib tavaliselt aevastamisel või köhimisel vabanevate piiskadega ja saastunud käte abil. Käed saastuvad viirusega näiteks pihku köhimisel, aevastamisel või nuuskamisel.
Kui käsi kohe ära ei pesta, siis saastuvad viirusega edasi kõik pinnad, mida kätega puudutatakse: ukselingid, mobiilid, ostukärud, arvutiklaviatuurid jms. Seega varitseb gripp meid iga pool, kus enne meid on käinud gripiviirusega inimene.

Meisterdasime liblikaid- rinnaehteid

Marika on õpetaja

Kevad käes?

Gert Air seab liblika tundlaid

Tüdrukud meisterdamas

Kaalume ja mõõdame...

JÄTA MEELDE:

• 1 tonn = 1000 kilogrammi (kg)
• 1 tonn = 10 tsentnerit (ts)
• 1 tsentner = 100 kilogrammi (kg)
• 1 kilogramm = 1000 grammi (g)

Õpi maailmakaardilt

Õpi maailmakaardilt näitama Vahemerd, Läänemerd, Araabia merd, Bengali lahte, Kariibi merd, Mehhiko lahte, Gröönimaad, Madagaskari saart, Araabia poolsaart, Hindustani poolsaart, Labradori poolsaart, Himaalaja, Kordiljeeride ja Andide mäestikke, Amazonase madalikku, Niiluse, Amazonase, Mississipi jõge, Kaspia merd ja Baikali järve.

Kadrimaskid

Kristiina ja Cätlyni maskid

Meisterdasime kadrimaske. Maskide tegemiseks läheb vaja: papptaldrikut, guašše, linakiudu, liimi, kääre ja pesukummi.

Ettevaatust, gripp!

Selleks, et hoiduda grippi haigestumast, pea meeles:

• kui end halvasti tunned, ütle seda koheselt kodus vanemale või koolis õpetajale;
  
• ära kasuta teiste laste prille, joogipudeleid, lusikaid vms;
  
• köhides ja aevastades tuleb nina ja suu katta salvrätiga;


• kasutatud salvrätik tuleb kohe pärast kasutamist ära visata ja pesta käed seebiga;


• pesemata kätega ei tohiks puudutada või hõõruda silmi;


• käsi peab pesema tihti, pesema peab korralikult, vähemalt 15-20 sekundi jooksul;


• käsi peab kuivatama soovitavalt paberrätikuga (või elektrilise kätekuivati abil);

Mart üle maa!

Kristiina valmistab mardimaski

Kumm külge ja valmis ta ongi

Kas ma olen kole?

Laske sisse mardisandid...

Perenaine rääkis mardipäeva kommetest

9. novembril osalesime Ülenurmes Eesti Põllumajandusmuuseumi programmis "Mart üle maa!". Meid võttis vastu mardirahvas, kes tutvustas meile mardipäeva kombeid ja traditsioone. Üheskoos mängisime need ka läbi. Meisterdasime endale vägeva mardimaski, sest kes siis oma näoga marti jooksma läheb. Selleks, et mardisandid rohkelt ande koguksid, peab laulda ja tantsida oskama. Meiegi õppisime selgeks mõned mardilaulud ja tantsud. Läksime külla perenaisele, kes rääkis meile mardipäeva toitudest. Kaasa pakiti odrakaraskikooki.