Pokumaal

14. novembril asusime teele Antsla poole, et osaleda Pokumaal toimuvat muinasjutuvestmispäeval.Kohale jõudsime väikese ajavaruga, et tutvuda tähistatud taimeradadega. Raja ääres paiknevad avanevad postkastid esitasid toredaid mõistatusi looduse kohta. Vastuse kontrollimiseks tuli järgmise pakuni kannatust varuda. Astusime sisse ka kuuetahulisesse püstkotta ja ronisime linnuvaatlustorni tippu.Kella 10- ks kogunesime Pokukotta, kus uudistasime Edgar Valteri originaalillustratsioone ja õlimaale. Nukkudena olid toredalt eksponeeritud enamik Edgar Valteri raamatute tegelased.Pokukoda ise on suur ja uhke puidust hoone, mis ka ise suure poku kujuline on. Peagi tervitasid meid muinasjutuvestja ja Puuko, kes kutsusid meid Pokukojas ringkäigule. Selleks, et Pokumaal end kodusemalt tunda, riietusime ka ise pokudeks. Puuko jutustas meile Edgar Valteri muinasjuttu "Kassike ja Kakuke". Pärast muinasjutu kuulamist läksime pokukoja töötuppa, kus oma kätega oli võimalik meisterdada pokusid, toredaid kaelaehteid, vildist lilli, sõrmiknukke, hobuseid või muud meelepärast.Vahva, et meist mitte väga kaugel selline tore koht on! Tahaksime sama teekonna ette võtta kevadel, kui looduslikud pokud rohetamas ja meid ise tervitamas on.

Meisterdame: jänku- kaelakotike

Töövahendid: käsitöövilt, niit- nõel, nahkpael, liikuvad silmad, käärid, lõige, PVA- liim.

Ujumas

Täna möödus taas tunnikene Põlva ujulas.

Tublid olid kõik! Gert Ait ujus 12 basseinipikkust! Kristiinal hakkas ujumine juba päris korralikult välja tulema, Cätlynil jäi normi täitmisest õige pisut puudu.

Jäänud on veel kaheksa ujumiskorda.

Mesterdamine: ruumiline lõke

Töövahendid: värvilised paberid, papp, käärid, liim.

Klassipildi puzzle

Klõpsa pildil (laadimiseks läheb hetk aega) ja pane puzzle kokku!

Õpime kella tundma!

Uuest aastast hakkame tõsisemalt tegelema kella tundmisega. Siit saad osuteid liigutada ja kella tundma õppida.

Isadepäeva tähistamine

Täna olid koolimajja oodatud meie isad ja vanaisad, aga rõõm oli ka vendade ja onude üle. Meie klassist olid kohal Kristiina vanaisa Jaan, Patricku vanaisa Mait ja Cätlyni isa Tiit. Kuulasime isadele pühendatud kontserti: näidendit, nalju ja laule, siis tegutsesid isad töötubades: lõikasid, kleepisid, maalisid ja meisterdasid; võistlesid lõbusates võistlustes ja lõpuks virgutasid tee ja pirukatega kõhtusid.

Piltidel on näha, Patricku vanaisa Maitu ja Kristiina vanaisa Jaani võistlusi vaatamas, Cätlyni ema ja isa viltimas, Cätlyni ja tema ema Liliani tegemas salvrätitehnikas pilti, Kristiinat ja vanaisa Jaani karpi meisterdamas ja Patrickut mõõtmas.

Oli väga vahva ja kordaläinud päev!

Murdetund

Täna, 7. novembril toimus koolis murdetund.

Tublid ujujad

5. novembril käisime taas ujumas nagu igal kolmapäeval. Üllatajaks seekord oli Patrick, kes ujus lausa kümme korda basseinipikkust ning Gert Air, kes ujus kaks basseinipikkust.

Õpime seeni

Õppisime tundma seeni.

Seened pole vaid kübarseened, vaid seeni leidub kõikjal. Mõned õige iseäralikul kujul. Siit pildigaleriist leiad erinevaid pilte puuseentest.

Puuseente ehk taelade eosed leiavad soodsa kasvupinna just nõrkade puude hulgas. Nende eosed kinnituvad puiduhaavadesse ja seen ajab oma niidistiku puusse. Puuseened tekitavad tüve südamemädanikku - kui näed mahasaetud tüvel punakat plekki, on tegemist puutaelaga. Taela viljakehad kasvavad väga aeglaselt ning võivad saada mitmekümne aasta vanuseks. Taelakübara alaküljel avanevad torukesed, mille siseseintel kasvavad kevadel ja sügisel seente eosed. Eosed levivad tuulega. Siit ka taelade perekonnanimi - torikulised.