Metsanädal kutsub taas

23.- 30. aprillini toimub traditsiooniline, tänavu 18. järjekorranumbrit kandev metsanädal, mille tunnuslauseks on "Mets toidab ja katab". Metsanädal on täis erinevaid üritusi. Täpsem ürituste programmi leiad Eesti Metsaseltsi kodulehelt http://www.metsaselts.ee/

2010. aastal on koolinoortele kavandatud mitmeid konkursse/võistlusi: kirjandikonkurss, fotovõistlus, metsanduslik võistlus looduses, metsalaulu konkurss ja joonistusvõistlus.

• Joonistusvõistluse teema on „Mets kui varaait“. Konkursi tööde esitamise tähtaeg on 10. aprill 2010. Tööd tuleb saata kinnises ümbrikus paberkandjal aadressile Tartu Linnavalitsus, Raekoda, 50089 Tartu. Joonistuse formaat peab olema vähemalt A4. Võistlustöödele lisada etiketid, kus on ära toodud töö pealkiri, autori ees- ja perekonnanimi, kool ja klass ning kasutatud tehnika ja juhendanud õpetaja nimi.
  
• Kirjandikonkursi teema on „Mets kui varaait“. Konkursi tööde esitamise tähtaeg on 10. aprill 2010. pikkuseks on 1–2 lehekülge. Töö vormistatakse arvutiga paberile reavahega 1,5. 1.-4. klass võib töö vormistada käsitsi kirjutades eelpool toodud mahus. Tööle tuleb lisada autori nimi, kool ja klass. Töö tuleb saata kinnises ümbrikus paberkandjal aadressile Tartu Linnavalitsus, Raekoda, 50089 Tartu.

Ühiskonnaõpetuse pangateema kordamiseks

Selleks, et pangateemat korrata, soovitan mängida RahaTsirkust. Väga õpetlik ja arendav mäng. Mängimiseks klõpsa siia või vali vasakust menüüst silt RahaTsirkus.

Kõnekujundeid joonistama!

18. mail 2010 avatakse Eesti Rahva Muuseumis eesti keelele pühendatud näitus "Muuseum näitab keelt". Sellel näitusel saab vaadata, kuidas täishäälikud tekivad ja kuidas näiteks kõlab viipekeeles laul "Põdra maja". Saab näha, kuidas eesti keel on muutunud ja kuulata, kuidas kõnelesid eri paikade eestlased. Tutvuda saab ka vahenditega, mille abil on eri aegadel keelt nähtavaks-kuuldavaks tehtud. Samuti on kõigil võimalus proovida ise sõnu kokku panna ning mängida keelega muulgi moel.

Abiks näitusetegijatele ja näituse elavdamiseks kutsume kooliõpilasi joonistama pilte oma emakeelsetest kõnekujunditest.

Pilte oodatakse 30. aprillini 2010 aadressil: Eesti Rahva Muuseum, Veski 32, Tartu 51014

• olema terava keelega
• olema libeda keelega
• keelt kandma
• keelt peksma
• keel ei paindu ütlema
• keelt talitsema
• keelt hammaste taga hoidma
• hing keele peal
• olema kahekeelne
• olema umbkeelne
• keel sügeleb suus
• keel on sõlmes
• keele peal olema
• keelepaelu valla päästma
• keele peale astuma
• keeletuks jääma
• olema kange keelega
• rääkima pehme keelega
• mesikeeli manguma
  

Jälle munad ja jänkud...

Lihavõttepühade eel

Cätlyn

Gert Air

Kristiina

Viktoriin Tere, Kevad! (2)

4. Lääne-Virumaal Sagadi mõisa pargis saab näha ja katsuda ühte Eestimaa rekordit. Millist ja kui suur see rekord on? Vastus: Sagadi mõisa pargis asub Eesti kõrgeim tamm, mille kõrguseks on 32,6 meetrit; Eesti vanim sanglepp, mille vanus on ca 160 aastat.
5. Muistetel eestlastel oli au sees rahvakalender. Millist rahvakalendri tähtpäeva iseloomustavad järgmised ütlused: karu keerab end käpuli; putukatel ja ussidel tuleb elu sisse; siga hakkab end ise toitma? Kirjuta tähtpäeva nimetus ja kuupäev. Vastus: Käädripäev (käändrepäev, kärdlapäev, käärdlipäev), ka ussiliikumise päev - 17. märts.
6. Meie rahvuslinnu suitsupääsukese kuju vaatas enne euro kasutuselevõttu vastu ühe riigi rahalt. Missuguse riigi? Vastus: Sloveenia.
7. Vanasti kasutati nõiavitsa, et ära arvata maa-alused veesooned. Millisest puust lõigati vitsad? Vastus: Valdavalt pajust, kasutati ka sarapuud ja pihlakat.
8. Mõnes koolis kasvatatakse loodusklassis pisinärilisi, mõnel koolil on oma peenramaa. Ühes Eestimaa koolis kasvatatakse mesilasi. Millises? Vastus: mesilasi kasvatatakse Kurtna koolis.
9. Kui Eestis tervikuna on umbes pool maast kaetud metsaga, siis meie kõige enam metsastatum maakond on metsa ja põõsastikuga kaetud umbes 70% ulatuses. Nimeta see maakond! Vastus: Hiiumaa.

Kevade märkidest oleme märganud kiivitajat, kuldnokki, sookurgi, valget toonekurge ja lumikellukesi. Ole edaspidigi tähelepanelik!

Vaata "Kevade" filmi

Reedel, 2.aprillil kell 18.40 on ETV- s Oskar Lutsu "Kevade" raamatu ainetel tehtud film. Palun vaata seda filmi, sest me hakkame koos "Kevadet" lugema ja siis on tegelased ja sündmustik tuttavam.

Film on valminud 1969. aastal. Film jutustab külakooli laste koolielust sügisest kevadeni.

Sellelt aadressilt saab kuulata, kuidas kirjanik OSKAR LUTS ise oma raamatust "Kevade" lõiku ette loeb. Kliki siia.

Poiste vanemaile

Kas soovid poja kasvatamisel järgida vana mustrit või luua uut meistriteost?

27. aprillil kell 18 on poiste vanemail võimalus Põlva Päevakeskuses (Uus tn 2) osaleda loengul poiste hingeelust ja nende tublideks meesteks kasvatamise võimalustest. Koolitajateks Ardo - Heiki Ingar ja Bruno Braun. Osalustasu 90 krooni. Täpsemat teavet saab veebilehelt http://www.ardoingar.com/

Joonistama!

Innustagu koolivaheag vabal ajal ka spordist joonistama!
Omaloomingu võistluse "Vancouver 2010" kodulehe www.kungla.eu Fotogaleriides on arvukalt fotosid meie spordikuulsuste võistlushetkedest.
Kasutage fotosid joonistamisel eeskujuks!
Korvpalliteemalise parima kunstiteose loojale on auhinnaks korvpalliäss Martin Müürsepa autogrammiga korvpall!
Rõõmsat ja loominguküllast koolivaheaega soovides,
Andor - Olari Ilison
MTÜ Loominguline Keskus KUNGLA

Järsku proovid joonistamisvõistlusest osa võtta?

Tähistasime koolis emakeelepäeva

Emakeelepäev oli küll juba pühapäeval, 14. märtsil, aga meie tähistasime seda 19. märtsil. Kõik kooli õpilased jagati võistkondadesse, et "rammu katsuda" viktoriinis. Kõik võitsid uusi teadmisi!

Pärast said tublimad direktorilt tunnistused.

KEVAD ALGAB 20. MÄRTSIL KELL 19.32.

SISUKAT KOOLIVAHEAEGA!

Känguru 2010

19. märtsil toimus koolides Känguru võistlused 2010. Meie klassist käis Känguru ülesannetega maadlemas Gert Air. Loodame, et tal läks hästi!

Nuputamist vaheajaks

Leia nimedest üles PUUD!
K. SAK - kask

U. SUKK -

M. DÄN -

P. PEL -

R. ASA -

PIA S. KAHL -

INGA TOMOS -

ATS KAN -

M. MAT -

V. REHA -

B. AHA -

J. PAU -

P. A. LEPP -

Leia nimedest üles noad, kahvlid, lusikad!

ANU VÕGI - võinuga

SAULUS KIPSI -

ANU GAREP -

HELVIKA KOGO -

LEESI TAUKS -

HELVE KARPA -

HR SAULUS SUKKI -

JUULIA V. GANUP -

TAUNU JUGUS -

ANU GAILEV -

ANU-LIIS PESSIK -

Leia nimedest Aafrika loomad:

ARE POLD - leopard

G. PADER -

EVE LANT -

JAAK KIRKEL -

LIA N. TOOP -

ARVI KANNIS -

DOLLI KORK -

LIA L. ORG -

I. TERGI -

L. VÕI -

Leia nimedest tööriistad:

DIANO GRUTT - torutangid

V. SAAR -

ARE HAM -

G. AAS -

S. VERIK -

L. I. PEET -

URVE KAJA REIK -

G. D. TINA -

R. PUU -

ELI SEM -

RUTT MÕIVI -

KUSTA RUNDIG -

Leia nimedest koolitarbed:

ATS KUIK - kaustik

NEL PITS -

LIA PITS -

ATS ABI -

MIKU ELG -

KADI SILV -

UNO LODJA -

DIVVI SÄRE -

ASTA LISA TIPP -

H. KIVI -

KOIT K. KOOL -

STIINA PILL -

N. PALI -

Paiguta tähed ümber ja mõistata, mis lilled need on?

LEPASEEME - meelespea

PELLALÄVI -

RAAVESÕÕM -

SOOKURK -

LAKITUS -

MENUKNURK -

PULKPURKEL -

VOLGIÕLU -

Leia seened ja metsamarjad:

RENEE K. PÄSS - kärbseseen

ENEKE UKS -

AIRI KISS -

VIVI IRA PUKK -

L. P. KIVI -

TIM KASSU -

P. HOL -

KAISSA EMMATS -

M. KUUSALU -

KAI NISS -

MARI PÕLD -

Leia nimedest maitseained:

EEDU LOOSK - keedusool

IDA KÄÄS -

IRA KAPP -

HILLER TOOBER -

ANDI KERRO -

G. VERNI -

LEA KEN -

MONA DERK -

FR. NAAS -

L. NALVI -

A. RIPP -

S. PENI -

Varsti algavad kevadtööd põllul

Homme algab kevad. Ja ehkki lund on veel süle ja seljaga, pole kevadised põllutöödki kaugel. Tehakse kündi, kus see kevadel tegemata jäi, äestatakse, randaalitakse ja alustatakse kevadkülviga.

Pranglimise kolme vooru kokkuvõte

4. klassi õpilaste seas järgmised tulemused ning pääsesid vabariigi 500 parima pranglija sekka (kokku on liidetud kaks paremat vooru):

GERT - 329. koht (2091+2163+3441=5604 punkti);

KRISTIINA - 484. koht (2059+1716+2770=4829 punkti). KIITUS!

Viktoriin "Tere, Kevad!" küsib (1)

Küsimus nr 1. Meie metsades elab huvitav imetaja, keda päeva ajal eriti ei kohta, küll aga võib tema tegevusjälgi ja pesapaiku leida kevadel ja suvel. Vähe on tuntud ka tema rahvapärane nimetus - melesk. Kes on see imetaja? Vastus: See on mäger.

Küsimus nr 2. Kes on õgijad ja mille poolest nad on tähtsad 2010. aastal? Vastus: Õgijad on linnud. Punaselg- ja hallõgija valiti Eesti Ornitoloogiaühingu poolt aasta lindudeks 2010.

Küsimus nr 3. Kui ämblik käiks kingadega, siis mitut paari kingi ta vajaks? Vastus: See oli väikese nipiga küsimus. Ämblikel on 8 jalga ja seega vajaksid nad 4 paari kingi.

Ära unusta vaheajal ka kevadekuulutajaid märkamast!

Konkurss "100 soovi ja palvet"

Alanud on looduskaitse 100. juubeliaasta tähistamiseks ellu kutsutud konkurss "100 soovi ja palvet", mille raames kogume mõtteteri - lausungeid, mis lähendavad meid loodusega ja loodust meiega, mis on suunatud looduse väärikale kohtlemisele, inimese ja looduse vaheliste suhete mõtestamisele. Lausung kui soov või palve võib olla suunatud meilt loodusele, looduselt meile, või meilt meile endile! Esitatud tööd võivad leida kasutust konkursi korraldaja RMK poolt tulevikus loodavates materjalides, millega kujundatakse avalikkuse hoiakuid ja väärtushinnanguid loodusega suhtlemisel. Konkursile on oodatud osalema kõik soovijad!

Konkurss on avatud 15. märts - 28. mai 2010 Tublimatele auhinnad!

Soove-palveid saab sisestada ja konkursi kohta täpsemalt lugeda siin.

Kolm suurt soovi

16. märtsil käisime Põlvas vaatamas "Teatrikese" etendust "Kolm suurt soovi".

Lugu rääkis suure nõia Kikerpilli munast koorunud tütrest Tillulillust, pisuhänna- meistrist suurest nõiast Täpitargast, Lopist ja Lapist ning munadepühadest.

Puuraijuja Lopi kohtub metsas Tillulilluga, kes annab talle kuldsõrmuse ja lubab täita Lopi ja Lapi kolm soovi. Missugused olid soovid ja kuidas need täide läksid, seda nägimegi.

Tekstülesande lahendamine

Mul on hea meel, et te olete aru saanud - lihtsaim viis keerulisest tekstülesandest aru saada, on see skeemina välja joonistada. Gert ja Cätlyn tegid tahvlile värvilise skeemi ühe raske mitmetehtelise ülesande arusaamiseks. Mulle meeldis see ülesande seletus nii väga, et tegin sellest lausa pildi.

ÜLESANNE: Sünnipäevapeol istus väiksemate laste lauas 4 last, suuremate laste lauas samuti 4 last. Ühele lauale toodi 600- grammine tort, teisele lauale kilogrammine. Kui suure osa sõi kummaski lauas iga laps? Mitmegrammise torditrüki sai kummaski lauas iga laps?

Mängi vahvat METSAMÄNGU!

Kõpsates siia saad mängida Eestimaa Looduse Fondi leheküljel toredat METSAMÄNGU, oma teadmisi proovile panna ning kindlasti ka uusi tarkusi looduse kohta.

Mängus on viis taset. Küsimus tekib siis, kui pildil klõpsad.

Kas jõuad viimasele tasemele?

Pranglimise III voor

Pranglimise Põlvamaa III etapp läks 12. märtsil siis niimoodi:

(46.) Gert Air - 3441 punkti (961+955+1525);
(67.) Kristiina -2770 punkti (832+610+1328);
(94.) Cätlyn - 2384 punkti (650+702+1032);
(112.) Patrick - 2239 punkti (635+437+1167).

Nagu näete, on vahed väga väikesed.

Kui arvestada, et võistlete kõigi maakonna pranglimises osalevate 4.- 6. klassi õpilastega - neid on 250 ning olete noorim klass, siis ikka kiidan - kõik olite jätkuvalt tublid!

Küpsetasime pannkooke

Täna käis 4. klass koos tööõpetuse tunnis pannkooke küpsetamas.

Kõigepealt tegime pannkoogitaigna.

Selleks võtsime:

250g nisujahu
2 1/2 klaasi piima
3 muna
õli praadimiseks
1 sl suhkrut
1/2 tl soola

Munad lõime mikseriga vahtu ja segasime poole klaasi piimaga, lisasime soola ja suhkru ning pidevalt segades jahu. Segasime hoolikalt, et ei jääks jahutükke. Kokku sai ilus jogurtipaksune koogitainas. Kõik said tainast kannust kuumale pannile kallata ja kooke ümber keerata. Mõned koogid läksid küll pisut kõrbema, aga maitsesid sellest hoolimata...

Poisid katsid laua ja valasid piima klaasidesse. Siis istusime lauda.

Isetehtud pannkoogid said tõesti head!

Kevadisi meisterdusi

Liblikad (värvilisest vildist ja grilltikust - hea lillepotti kaunistuseks pista).

Kipsist valatud kalakujulised küünlaalused (küünla kinnitamiskohaks värska pudeli kork).

Trompetnartsissid (munarest ja paberkäterätiku toru).

Sinililled (papist raam, kangas maalrirulli ja guašidega värvitud, lilled värvilistest paberitest).

Peagi saabuv kevad on pannud meid enam kevade märke meisterdama, kleepima, liimima ja joonistama. Siin on väike valik meie viimase ja tegemistest.

Õgijate nuputamismäng

Pildid on hallõgija.

2010. aasta linnuks valis Eesti Ornitoloogide Ühing punaselg- õgija ja hallõgija. Mõlemad linnuliigid on meil küll tavalised, kuid samas vähetuntud sulelised. Õgijad on loomtoidulised, toitudes peamiselt väiksematest närilistest, lindudest ning roomajatest. Nii hall- kui punaselg-õgija toitumise juurde kuulub veel üsna omapärane käitumine – surmatud saak lükatakse mõne terava oksa külge rippuma. Sellist käitumist seostatakse saagi suupärasemaks tükeldamise hõlbustamisega kui ka varude soetamisega.

Võtsime Gert Airi, Kristiina ja Cätlyniga osa ka õgijate nuputamismängust. Töölehti saad printida ja õgijate kohta lugeda klõpsates siia.

Ootame kevadlilli!

Tuletasime kunsti tunnis meelde esimesi kevadekuulutajaid looduses. Kevadlillegalerii lumikellukestest, sinililledest, võsaülastest ja paiselehtedest joonistas Gert Air.

Perepäev

Laupäeval, 6. märtsil toimus Krootuse koolis PEREPÄEV. Vaatasime kontserti, võistlesime viktoriinis ja lõbusates teatevõistlustes. Päeva lõpetasime teelauas. Meie klassist võtsid osa Kristiina ja Cätlyni pered.

Tore päev oli!

Proovi lahendada perepäeva viktoriini:

1. Kui vanaks saab Karaski – Krootuse kool 2010. aasta sügisel?

2. Nimeta Karaski – Krootuse kooli vilistlased, kes käesoleval ajal töötavad Krootuse Põhikoolis.

3. Mitu õpilast õpib käesoleval hetkel Krootuse Põhikoolis?

a) 67 õpilast
b) 69 õpilast
c) 71 õpilast
4. Milline on kooli poiste ja tüdrukute arvuline suhe?

a) 30 tüdrukut, 37 poissi
b) 33 tüdrukut, 34 poissi
c) 37 tüdrukut, 30 poissi

5. Mitmest erinevast perest lapsed kooli käivad?
a) 49 – st perest
b) 29 – st perest
c) 39 – st perest

6. Missuguses kuus on meie õpilastel kõige enam sünnipäevi?
a) mais
b) juulis
c) detsembris

7. Mitu töötajat töötab koolis käesoleval õppeaastal?
a) 23 töötajat
b) 21 töötajat
c) 19 töötajat

8. Missugune on kooli õpetajate keskmine vanus?
a) 38 aastat
b) 46 aastat
c) 51 aastat

9. Leia antud nimedest kooli töötajad:

• Marje Mist
• Lehu Leht
• Ants Piiate
• Õie Jaamur
• Jaan Kaadress
• Mai Almep

10. Mitu akent on koolimajal?
a) 137
b) 157
c) 187

11. Mitu trepiastet on koolimaja siseruumides?
a) 99
b) 109
c) 119

Lõpuks tuli kokku panna õpetaja pildipusle ja jutukerast üles leida meie kooli tublid õpetajad, keda on pärjatud Aasta Õpetaja tiitliga.

Viiteid vastusteks: 1. 234- aastaseks; 2. õpetajad Rita, Imbi, Helle, Karin, kooli teenistujad Aili, Anneli ja Tiia; 3. a; 4. b; 5. a; 6. a; 7. b; 8. b; 10. c; 11. b.