Keskkonnaamet koostöös Eesti Loodusega tähistab looduskaitse suurt juubelit muu hulgas viktoriinisarjaga „Eesti looduskaitse 100". Sellest võtab osa meie klassist ka Gert Air.
Küsimused- vastused on olnud kolmes esimeses voorus järgmised:
1.voor:
1. Millisel kaitsealal asub legendi järgi muistsete skandinaavlaste jumala Odini haud? Mis või kes on selle ala "krokodillid"?
Vastused: Skandinaavlaste muistse jumala Odini haud asub legendi järgi Osmussaare maastikukaitsealal. Väidetavat haua asukohta märkis suur rändrahn, mis paraku Teise maailmasõja käigus õhiti. Soome lahe suudmes paiknev väikesaar võeti looduskaitse alla 1996. Osmussaare põhiväärtused on klibuvallid, pankrannik, meteoriidi langemisel moodustunud gneissbretsarahnud ning looniidud ehk alvarid. Saar jääb ka veelindude rändeteele. Madala veeseisu ajal paljanduvad Osmussaare kirderanniku panga all omapärased kivimürakad ehk "krokodillid". Need on lubjakivis nähtavad gneissbretsa sooned. Umbes 475 miljoni aasta eest toimus saare piirkonnas tugev maavärin, mille tagajärjel "voolas" bretsakivim pehmemasse lubjakivimisse. Pikem jutt Osmussaare maastikukaitsealast on avaldatud Eesti Looduse 2008. aasta mainumbris.
2. Millisel kaitsealal paikneb fotol nähtav koobas? Kuidas seda koobast kutsutakse?
Vastused: Fotol nähtud koobas asub Kuimetsa maastikukaitsealal. See on üks Eesti suuremaid karstialasid, maastikukaitseala pindala on 46 ha. Kuimetsa asub Rapla maakonnas Kaiu vallas. Ala on nimetatud ka Ida karstialaks või Ida urgeteks. Kaitse alla võeti 1959. aastal. Karstialal võib imetleda mitmesuguse kujuga karstilehtreid, -orge ja -koopaid. Suuremaid koopaid on kaitsealal teada üheksa. Fotol nähtud koobast kutsutakse Kõlakojaks. See on suuruselt kolmas koobas, mille nimi on tulnud kõlakoda meenutavast kujust. Koopa laius küünib 12, sügavus 8 ja kõrgus 2 meetrini. Karstikoopaid on kasutatud sõdade ajal pelgupaigana. Koobastele kui varjepaigale viitab ilmselt ka Läti Henrik oma kroonikas 1220. aastal. Pikem jutt Kuimetsa maastikukaitsealast on ilmunud Eesti Looduse 2007. aasta oktoobrinumbris.
3. Millise kaitseala vapilill on pildil kujutatud taim, keda rahvapäraselt kutsutakse maapaateriks ja nabarautsikaks? Mis taimeliigiga on tegu?
Vastused: Maapaater ehk nabarautsikas on niidu-kuremõõga rahvapärased nimetused. Üks Euroopa suurimaid niidu-kuremõõga populatsioone kasvab Luitemaa looduskaitseala rannaniitudel. See taim on ka kaitseala vapilill. Luitemaa looduskaitseala paikneb Pärnumaal ja on 11 050 ha suurune. See loodi 2004. aastal varem kaitse alla võetud Rannametsa-Soometsa luidete, Tolkuse raba ja Timmkanali paljandi hoiuks. Luitemaa hõlmab Edela-Eesti ranniku- ja loodusmaastike kõige ilmekama osa. Luitemaa looduskaitsealal asuvad Eesti kõrgeimaid luiteid ja suurimad rannaniidualad. Põhjalikumalt saab Luitemaa looduskaitseala kohta lugeda Eesti Looduse 2007. aasta juulinumbrist.
2. voor:
1. Millise I kaitsekategooria soontaime ainus teadaolev kasvukoht oli kuni selle aasta suveni teada Saaremaal? Kus avastati tänavu suvel tema teine kasvukoht?
Vastus: Pildil olev soontaim on rohe-raunjalg. Kuni 2009. aasta suveni oli tema ainus teadaolev Eesti leiukoht Saaremaal, kuid tänavu suvel leiti seda sõnajalga kasvamas ka Harjumaal Harku valla ja Tallinna piiril. Rohe-raunjalg ja ka põhja-raunjalg kuuluvad I kaitsekategooriasse. Uudis rohe-raunjala teise leiu kohta on ilmunud Eesti Looduse 2009. aasta septembrinumbris.
2. Eestis on oma leviku põhjapiiril üks omamoodi välimuse ja häälega lind. Rahvapäraselt on teda kutsutud sitaseks rästaks: ilmselt tema pesast leviva lõhna ja poegade käitumise pärast. Väga hästi võib teda ära tunda ärevushetkel püsti aetava "harja" järgi. See lind kuulub III kaitsekategooria liikide hulka, kaks tema lähisugulast on kaitsealuste lindude nimekirjas I ja II kategoorias, kolmas lähisugulane on meil eksikülaline.Millisesse seltsi need neli lindu kuuluvad? Mis on selle "harjaga" linnu nimetus?
Vastus: Omapärase hääle ja ärevushetkel püstiaetava harjaga lind on vaenukägu, teise nimega toonetutt. Vaenukägu kuulub siniraaliste seltsi. Eestis elavad siniraalistest siniraag, jäälind, vaenukägu ja eksikülalisena mesilasenäpp. Nad on kõik võrdlemisi värvikirevad lõunapoolse levikuga linnud. Vaenukägu on arvatud III kaitsekategooria lindude hulka. Põhjalikumalt saab vaenukäo kohta lugeda Eesti Looduse 2007. aasta detsembrinumbrist.
3. Selle läikivmusta mardika elu on tihedalt seotud seentega: nii vastsed kui ka valmikud elunevad seente pehmetes ussitavates viljakehades. Seal peavad nad jahti teistele putukatele või toituvad seene viljalihast. Eriti koduselt tunneb see mardikas end puravikukübarates. Selle haruldase putuka kaitseks on Euroopas loodud üheksa Natura hoiuala, neist üks asub ka Eestis. Kes on see putukas?
Vastus: See mardikas on must-seenesultan. Seenesultanite perekond kuulub lühitiiblaste sugukonda. Teiste seenesultanite hulgast paistab must-seenesultan silma läikivmusta tooni, vilka liikumise ja teravate lõugade poolest. Must-seenesultan kuulub III kaitsekategooriasse. Euroopas on tema kaitseks loodud üheksa Natura hoiuala, neist üks asub Lõuna-Eestis Mooste kandis. Üksikasjalikumalt on seda liiki mardikatest juttu Eesti Looduse 2007. aasta oktoobrinumbris.
3. voor:
1. Kõige liigirikkamad kooslused on Eestis puisniidud. Senine väikeseskaalalise liigirikkuse rekord kuulub Laelatu puisniidule, kus 2001. aastal leiti ühel ruutmeetril kasvamas 76 soontaimeliiki. Milline piiratud levikuga taimekooslus jääb liigirikkuse poolest napilt alla puisniitudele? Kui palju on seal ühelt ruutmeetrilt leitud eri taimeliike?
Vastus: Eestis jäävad liigirikkuse poolest puisniitudele napilt alla loopealsed ehk alvarid. Alvareid on kõige lihtsam iseloomustada kui õhukese mullaga lubjarikkaid niite, kus puid ja põõsad peaaegu pole. Hoolimata ajutiselt väga ebasoodsatest kasvuoludest on alvarid äärmiselt liigirikkad. Üsna väikesel loopealsel Kahtla külas Laimjala vallas on leitud ühel ruutmeetril kasvamas 49 taimeliiki. Põhjalikumalt saab loopealsete kohta lugeda Eesti Looduse 2007. aasta märtsinumbrist.
2. Üks III kaitsekategooria linnuliik rajab puudesse eriomase kujuga pesaõõnsusi. Hea meelega hõivavad selliseid vanu õõnsusi ka II kaitsekategooriasse kuuluva linnuliigi isendid, kes naabermaal Soomes võivad pesitseda ka inimese tehtud pesakastides.Kes on see pesaõõnsusi tegev lind? Kes on lind, kes võtab need pesapaigad omaks?
Vastus: See ovaalse kujuga 11- 12 × 8- 11 cm suurusi pesaõõnsusi rajav III kaitsekategooria linnuliik on musträhn. Eesti üheksast rähnilisest suurim. Rahvapärase nimetuse nõgikikas on lind saanud süsimusta kere järgi. Musträhni loodud õõnsusi võtab hea meelega omaks II kaitsekategooriasse kuuluv karvasjalg-kakk. Kaheteistkümne Eesti kakulise hulgas on karvasjalg-kakk võrdlemisi pisike, kuni 25 cm pikkune. Elupaigana eelistavad seda liiki linnud vanu metsi. Üksikasjalikumalt on musträhnist juttu Eesti Looduse 2009. aasta mainumbris ning karvasjalg-kakust 2007. aasta aprillinumbris.
3. Meie kõige elurikkam puuliik pakub elupaika ühele varjatud eluviisiga haruldase imetajaliigi isenditele. Selle looma arvukuse peamiseks ohustajaks peetakse elupaikade killustatust ning hävimist metsaraiete tagajärjel. Kes on see imetaja?
Vastus: Meie kõige elurikkam puuliik on teatavasti haab. Vanad õõnsad haavad on sobivad elupaigad varjatud eluviisiga I kaitsekategooria loomaliigile lendoravale. Tema arvukust ohustab peamiselt elupaikade killustatus ning hävimine metsaraiete tagajärjel. Lendorav on muuseas valitud Eestimaa looduse fondi vapiloomaks. Pikem kirjutis lendoravast on ilmunud Eesti Looduse 2006. aasta veebruarinumbris.
