Palju õnne sünnipäevaks, armas Cätlyn!

Kui loed tordil olevad küünlad kokku, saad teada, kui vanaks Cätlyn sai!

Kaunista virtuaalne piparkook

Kui klõpsad siia, saad kaunistada virtuaalselt piparkooki (alusta paremalt vajutades ikoonile START).

Enne päris piparkookide kaunistamist on tore harjutada!

Jõulupidu

Näidendis

Näide

Patrick

Mudilaskoor laulab

Jõuluvana tuli!

3/4 4. klassist

Löö jõuluvanale patsi ka, Gert Air!
22. detsembril toimus Krootuse Põhikooli jõulupidu.

Alustuse slaidiprogrammi tegi lustlikuks saali eksinud rasvatihane, kes otse pildil olevasse metsa üritas lennata.

Jõulukavas tegid kaasa ka Patrick (näidend, peotants, mudilaskoor) ja Kristiina (peotants ja mudilaskoor).

Jõuluvana oli nagu ikka kinkidega lahke.

Nüüd on lastel tervelt kaheksateist koolivaba päeva.

Meisterdasime geelküünlaid

Küll said ilusad!

Cätlyn

Kristiina ootab, millal geel soojeneb

Gert Airi ema Ellen on täna õpetaja

Geelküünalde tegemiseks läks vaja päris palju materjali
Gert lisab värvilisi kivikesi

Jõulusalm jõuluvanale lugemiseks

Kusagil kaugel, kus keegi ei näe,

kusagil kaugel, kus metsad ja mäed,

elab üks taat, kes tunneb ka sind,

tunneb mu õde, mu venda ja mind.

Kõnnib ta kepiga, see pole ime,

teed on ju libedad, õues on pime.

Tuleb, kui taevas on tähed ja kuu

ja kodudes säravad jõulupuud.

Sõber ta mulle, sõber ta sulle,

rõõmu valmistab kõigile tulles.

Löön talle patsi, loen salmi ta ees,

see sõbralik mees on ju Jõulumees.

Meisterdasime ingleid

Dinosaurused

Dinosauruste videot saad vaadata siit või siit.

Tore konkurss

KOOLINOORTE VIRTUAALNE LOOMINGU KONKURSS EESTI LIPP 125

Eesti lipu 125. sünnipäeva puhul kuulutab Eesti Ajalooõpetajate Selts koostöös Riigikantseleiga välja virtuaalse loomingukonkursi üldhariduskoolide ja kutsõppeasutuste õpilastele. Konkursi eesmärgiks on motiveerida õpilasi tegelema süvitsi Eesti lipu kujunemisloo ja kasutamise korraga. See omakorda loob võimaluse tõsta lugupidamist Eesti lipu vastu noorte hulgas. Ootame huvitavaid ideelahendusi Eesti lipu tähtsuse ja tähenduse mõtestamisest, Eesti kultuurist ja sinimustvalgest värvikombinatsioonist, lipu ajaloost ja kasutamisest tänasel päeval.

Konkurss toimub neljas kategoorias:
I joonistusvõistlus (pildid, plakatid jne);
II omaloomingu võistlus (luuletused, jutud, esseed jne);
III fotovõistlus (fotod, filmid ja reportaažid jne);
IV interaktiivse loomingu võistlus (info- ja teavitusmaterjalid, veebipäevikud, PowerPoint esitlused, mängud jne).

Konkursil hinnatakse: ideed, originaalsust, tehnilist ja kunstilist lahendust, samuti innovaatilisust. Konkursil võivad osaleda õpilased nii individuaalselt kui ka gruppidena. Igas võistluskategoorias võistleb kolm vanusegruppi:
I 1.- 4. klass
II 5.- 9. klass
III gümnaasium ja kutseõppeasutus

Konkursil osalemiseks palume võistlustööd või võistlustööde lingid saata Riigikantseleile e-posti aadressil eestilipp@riigikantselei.ee hiljemalt 17. jaanuaril 2010. aastal.

Ekspertidest koosnev komisjon selgitab välja iga vanusegrupi ja kategooria kolm paremat ja 2. veebruaril 2010. a toimub konkursi "Eesti lipp 125" lõppüritus Stenbocki maja riigivanemate saalis. Võitjaid premeeritakse auhindadega ning parimad tööd pannakse Eesti lipu veebilehele aadressil http://www.eestilipp.err.ee/

Külmapühast

Lisan siia väljavõtte 29. jaanuaril 2007.a. vastuvõetud sotsiaalministri määrusest :
§ 9. Temperatuuri mõju õppetegevuse korraldamisele
(1) Õppetunnid jäetakse ära õpperuumis, kus õhutemperatuur on vähem kui 19 ºC ja võimla õhutemperatuur on vähem kui 18 ºC.
(2) Õppetegevuse korraldamisel arvestatakse välisõhu temperatuuri ja tuule kiiruse koosmõjust sõltuvat tuule-külma indeksit ning organismile tegelikult toimivat välisõhu temperatuuri.
(3) Õppetunnid võib ära jätta, kui sõit kooli ja tagasi ei ole korraldatud ja tegelikult toimiv välisõhu temperatuur on:

1) miinus 20 ºC ja madalam 1.–6. klassis;

2) miinus 25 ºC ja madalam 7.–9. klassis.
(4) Madalast välisõhu temperatuurist hoolimata kooli tulnud õpilastele korraldatakse kojusaatmise võimaluseni erinevaid tegevusi.
(5) Kehalise kasvatuse tunde võib läbi viia õues:

1) 1.–6. klassi õpilastele tegelikult toimival välisõhu temperatuuril kuni miinus 10 ºC;

2) 7.–12. klassi õpilastele tegelikult toimival välisõhu temperatuuril kuni miinus 15 ºC;

3) mõõduka tuule korral tuulekiirusel kuni 8 m/s. (6) Tegelikult toimivat välisõhu temperatuuri hinnatakse Eesti meteoroloogia ja hüdroloogiainstituudi veebilehel http://www.emhi.ee avaldatud igapäevaste ilmavaatluste andmete ja Tervisekaitseinspektsiooni veebilehel avaldatud tuule-külma indeksi tabeli alusel.
Seaduses on kirjas , et õppetunnid võib ära jätta, kui sõit kooli ja tagasi ei ole korraldatud ja tegelikult toimiv välisõhu temperatuur on:

1) miinus 20 ºC ja madalam 1.–6. klassis;

2) miinus 25 ºC ja madalam 7.–9. klassis.

Meie koolis on sõit kooli ja tagasi korraldatud. Koju võiksid jääda need, kes peaksid jala tulema 2-3 km. Krootuses on vahemaa kooli ja kodude vahel nii väike ja koolimaja soe, nii et siin külma pärast koju jääda on küll patt.

Tegime puidutööd

Käisime poste tööõpetuse klassis puidutööd tegemas. Mõõtsime, saagisime ja toksisime.

Käisime Karilatsis jõulureisil

Me kolmekesi tuleme...

Rehetare peremees, perenaine ja jõulusokk

Saladuslikul pööningul

Vorstitegu

Kristiina tädi vastu. Kes on tugevam?

Patrick ja Gert Air katsuvad jõudu

Tänavu käisime külas rehetares, kus jõuluootel talupere tegi pühade - eelseid toimetusi, näiteks valmistas vorste ja tutuvustas toimetusi ka külalistele. Teekonnal pidime valmis olema ka üllatusteks. Lõpetuseks põikasime põnevale saladuslikule pööningule, kus sai ise laulda, muinasjuttu "Kukeke ja kanake" jutustada, mängida vanu mänge ja käepaela meisterdada. Tore oli!

GRIPI VASTU

Gripi tundemärgid:

• kiire enesetunde halvenemine;
• kõrge palavik;
• peavalu;
• lihase- ja liigesevalu;
• kuiv köha ja/või nohu;
• väsimus ja nõrkus.

Kuidas viirus levib?

Gripiviirus levib tavaliselt aevastamisel või köhimisel vabanevate piiskadega ja saastunud käte abil. Käed saastuvad viirusega näiteks pihku köhimisel, aevastamisel või nuuskamisel.
Kui käsi kohe ära ei pesta, siis saastuvad viirusega edasi kõik pinnad, mida kätega puudutatakse: ukselingid, mobiilid, ostukärud, arvutiklaviatuurid jms. Seega varitseb gripp meid iga pool, kus enne meid on käinud gripiviirusega inimene.

Meisterdasime liblikaid- rinnaehteid

Marika on õpetaja

Kevad käes?

Gert Air seab liblika tundlaid

Tüdrukud meisterdamas

Kaalume ja mõõdame...

JÄTA MEELDE:

• 1 tonn = 1000 kilogrammi (kg)
• 1 tonn = 10 tsentnerit (ts)
• 1 tsentner = 100 kilogrammi (kg)
• 1 kilogramm = 1000 grammi (g)

Õpi maailmakaardilt

Õpi maailmakaardilt näitama Vahemerd, Läänemerd, Araabia merd, Bengali lahte, Kariibi merd, Mehhiko lahte, Gröönimaad, Madagaskari saart, Araabia poolsaart, Hindustani poolsaart, Labradori poolsaart, Himaalaja, Kordiljeeride ja Andide mäestikke, Amazonase madalikku, Niiluse, Amazonase, Mississipi jõge, Kaspia merd ja Baikali järve.

Kadrimaskid

Kristiina ja Cätlyni maskid

Meisterdasime kadrimaske. Maskide tegemiseks läheb vaja: papptaldrikut, guašše, linakiudu, liimi, kääre ja pesukummi.

Ettevaatust, gripp!

Selleks, et hoiduda grippi haigestumast, pea meeles:

• kui end halvasti tunned, ütle seda koheselt kodus vanemale või koolis õpetajale;
  
• ära kasuta teiste laste prille, joogipudeleid, lusikaid vms;
  
• köhides ja aevastades tuleb nina ja suu katta salvrätiga;


• kasutatud salvrätik tuleb kohe pärast kasutamist ära visata ja pesta käed seebiga;


• pesemata kätega ei tohiks puudutada või hõõruda silmi;


• käsi peab pesema tihti, pesema peab korralikult, vähemalt 15-20 sekundi jooksul;


• käsi peab kuivatama soovitavalt paberrätikuga (või elektrilise kätekuivati abil);

Mart üle maa!

Kristiina valmistab mardimaski

Kumm külge ja valmis ta ongi

Kas ma olen kole?

Laske sisse mardisandid...

Perenaine rääkis mardipäeva kommetest

9. novembril osalesime Ülenurmes Eesti Põllumajandusmuuseumi programmis "Mart üle maa!". Meid võttis vastu mardirahvas, kes tutvustas meile mardipäeva kombeid ja traditsioone. Üheskoos mängisime need ka läbi. Meisterdasime endale vägeva mardimaski, sest kes siis oma näoga marti jooksma läheb. Selleks, et mardisandid rohkelt ande koguksid, peab laulda ja tantsida oskama. Meiegi õppisime selgeks mõned mardilaulud ja tantsud. Läksime külla perenaisele, kes rääkis meile mardipäeva toitudest. Kaasa pakiti odrakaraskikooki.