24. novembri hommik oli koolis üsna vaikne - eile alanud torm jättis paljud lapsed lumevangi. Buss ei suutnud tuisanud teest läbi murda. Täna on koolis vaid Patrick. Klass on soe ja me täidame koos töövihikust neid lehekülgi, mis jäid täitmata, kui Patrick haige oli. 
Kaksteist päeva tagasi alustasime oma katset - panime kaheks nädalaks neli saiaviilu klassi seisma: ühe saiaviilu jätsime lihtsalt seisma, teise panime kilekotti, kolmanda kastsime märjaks ja panime kilekotti ning neljanda kastsime soolavette ja panime kilekotti.
Kohe pärast söömist panime end riidesse, et sõita bussiga Võrru. Kultuurimajas "Kannel" etendus Rakvere teatri tükk "Onu Remuse lood". Etendus meeldis kõigile: palju häid nalju, näitlejaid ja naeru.
14. novembril asusime teele Antsla poole, et osaleda Pokumaal toimuvat muinasjutuvestmispäeval.Kohale jõudsime väikese ajavaruga, et tutvuda tähistatud taimeradadega. Raja ääres paiknevad avanevad postkastid esitasid toredaid mõistatusi looduse kohta. Vastuse kontrollimiseks tuli järgmise pakuni kannatust varuda. Astusime sisse ka kuuetahulisesse püstkotta ja ronisime linnuvaatlustorni tippu.Kella 10- ks kogunesime Pokukotta, kus uudistasime Edgar Valteri originaalillustratsioone ja õlimaale. Nukkudena olid toredalt eksponeeritud enamik Edgar Valteri raamatute tegelased.Pokukoda ise on suur ja uhke puidust hoone, mis ka ise suure poku kujuline on. Peagi tervitasid meid muinasjutuvestja ja Puuko, kes kutsusid meid Pokukojas ringkäigule. Selleks, et Pokumaal end kodusemalt tunda, riietusime ka ise pokudeks. Puuko jutustas meile Edgar Valteri muinasjuttu "Kassike ja Kakuke". Pärast muinasjutu kuulamist läksime pokukoja töötuppa, kus oma kätega oli võimalik meisterdada pokusid, toredaid kaelaehteid, vildist lilli, sõrmiknukke, hobuseid või muud meelepärast.Vahva, et meist mitte väga kaugel selline tore koht on! Tahaksime sama teekonna ette võtta kevadel, kui looduslikud pokud rohetamas ja meid ise tervitamas on.
Töövahendid: käsitöövilt, niit- nõel, nahkpael, liikuvad silmad, käärid, lõige, PVA- liim.
Uuest aastast hakkame tõsisemalt tegelema kella tundmisega. Siit saad osuteid liigutada ja kella tundma õppida.
Täna olid koolimajja oodatud meie isad ja vanaisad, aga rõõm oli ka vendade ja onude üle. Meie klassist olid kohal Kristiina vanaisa Jaan, Patricku vanaisa Mait ja Cätlyni isa Tiit. Kuulasime isadele pühendatud kontserti: näidendit, nalju ja laule, siis tegutsesid isad töötubades: lõikasid, kleepisid, maalisid ja meisterdasid; võistlesid lõbusates võistlustes ja lõpuks virgutasid tee ja pirukatega kõhtusid.
Õppisime tundma seeni.
Seened pole vaid kübarseened, vaid seeni leidub kõikjal. Mõned õige iseäralikul kujul. Siit pildigaleriist leiad erinevaid pilte puuseentest.
Puuseente ehk taelade eosed leiavad soodsa kasvupinna just nõrkade puude hulgas. Nende eosed kinnituvad puiduhaavadesse ja seen ajab oma niidistiku puusse. Puuseened tekitavad tüve südamemädanikku - kui näed mahasaetud tüvel punakat plekki, on tegemist puutaelaga. Taela viljakehad kasvavad väga aeglaselt ning võivad saada mitmekümne aasta vanuseks. Taelakübara alaküljel avanevad torukesed, mille siseseintel kasvavad kevadel ja sügisel seente eosed. Eosed levivad tuulega. Siit ka taelade perekonnanimi - torikulised.
