Eno Raua "Siili keedupott" 2. klassi esituses

28. veebruaril - Eno Raua 70. sünniaastapäeva tähistamine. Esinesime näidendiga "Siili keedupott".

VVV matkamängus osalemine

27. veebruaril osalesime Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutuse poolt väljakuulutatud VVV matkamängus. Tulime kõik kooli matkariietes. Ilm oli hoolimata veebruarikuust kevadiselt lumetu ja soe, termomeeter näitas koguni + 5 º C. Pärast neljandat tundi istusime õpetaja autosse (üks ette turvaistmele ja kolm tagaistmele) ja sõit läkski lahti. Tibas vähest vihma, aga kuna me pole suhkrust, ei takistanud see meie ettevõtmist. Saesaare parklast jalutasime jalgsi Ahja jõe tammini. Vaatasime paisust langevat vett ja saime teada, kuidas veel nelikümmend aastat tagasi siin elektrit toodeti. Edasi viis meid matkarada läbi männimetsa. Proovisime leida raja ääres kasvavatest mändidest kõige jämedamat. Mõõtmine toimus aina tõusvas tempos, leitud männid olid aina jämedamad. Lõpuks sai jämedama männi leidmise punkt tüdrukutele. Nende leitud männitüvel oli jämedust koguni 283 cm. Õpetaja rääkis, et vanimad männid on rohkem kui 160 aastat vanad. Mõõtmisega kordasime ka õpitud mõõtühikuid ja nende teisendamist. Mändide vahel kasvasid ka mõned teised tuttavad puud ja põõsad. Valge tüve järgi tundsime ära kase, tuttavad olid ka igihaljas kuusk ja kadakas. Leidsime ka kuuse- ja männikäbisid, võrdlesime neid ja leidsime sarnasused ning erinevused. Ahja jõe kallastel tuletasime meelde õpitud veetaimi. Kahjuks nägime õpitud taimedest vaid kuivanud pilliroogu ja rohetavat konnaosja. Metsas jalutades kordasime ka taimerindeid. Puhmastest tundsime ära kanarbiku ja mustikavarred. Rohttaimedest hakkas silma jänesekapsas, mis ka suuga maitstud sai. Nägime, kuidas allikaveed on Väikese Taevaskoja kaljusse suure koopa uuristanud. Neitsikoopa suudme kõrgus on üle kolme meetri. Tuletasime meelde, mida tähendab üks liiter ja kui pikk ajaühik on üks sekund ning saime teada, et Neitsikoopa allikast voolab 1 sekundis üle 2 liitri puhast karget põhjavett. Väikese Taevaskoja kauni punaka kalju alt voolas välja veel teinegi allikas – Emaläte, millest voolab sekundis koguni üle nelja liitri vett. Siin- seal märkasime, kuidas inimesed on liivapaljanditesse püüdnud nimesid ja kuupäevi kraapida. Leidsime, et nii käituda on inetu ning õiged loodussõbrad nii ei tee. Väikeses Taevaskojas rääkisime ka mõõdetud mändidest. Saime teada, et männipuitu ei kasutata vaid küttepuuna, vaid mändi kasutatakse mööbli ja paberi valmistamiseks, ehitusmaterjalina, männipuust tehakse raudteeliipreid, laevu. Vanasti aeti männist tõrva, tänapäeval toodetakse männivaigust tärpentini. Lapsed teadsid, et männimetsas on väga puhas õhk ja sellepärast on sanatooriumid enamasti männimetsade lähedusse ehitatud. Suures Taevaskojas püsisime päris pikalt tasa, lootes märgata jäälindu. Ehkki talv on pehme ja jäälinnu talvitumiseks sobiv, ei õnnestunud meil teda näha. Nägime vaid liivakaljusse uuristatud kaldapääsukeste pesakohti, mis „kaugeid talvitujaid“ tühjalt ootavad. Suure Taevaskoja 24 meetrise liivakiviseina all voolas jõgi, milles asuval suurel kivirahnul on põnev nimi- Salakuulajakivi. Õpetaja rääkis kivi kohta järgmise muistendi. Jõe parempoolsel kaldal olnud vanasti ohverdamis- ja sõjanõupidamiste koht. Vahid olnud väljas kõrgematel kaljudel ja jõekäärus. Kord hiilinud vaenlase salakuulaja kalju varjus mööda jõesängi koosolekukoha poole. Salakuulaja aga tabatud valvuri noolest ja ta muutunud silmapilkselt suureks kiviks, mis tänaseni seisab Suure Taevaskoja kalju juures jõe ja mida tuntakse Salakuulajakivi nime all. Suures Taevaskojas mängisime puidukulli ja erinevaid sõnamänge (Kes ma olen?; Looduseteemaline sõnakett; Arva ära!). Proovisime mängida ilmateadustajaid, kasutades käesoleva ilma kohta sobivaid andmeid. Tagasiteel püüdsime metsas luubiga sambla alla piiluda. Kahjuks ei märganud me veel putukate elutegevusest märke. Korraga ehmatas meid äge trummilööja! See oli rähn, kes tugeva nokaga puid toksis. Arvasime, et küllap ta toksis oma „sepist“, s. t. oli mõne kuuse või männi seemneid söömas. Kolm tundi olid märkamatult läinud. Kõigil matkalistel olid punased põsed, säravad silmad ja rohkem teadmisi. Kõigile meeldis matk väga!

Tere, Kevad!

20. veebruaril liitusime projektiga „Tere, Kevad!“. Laadisime projekti koduleheküljele üles palju toredaid kevadepilte, luuletusi, mõned fotod; osalesime tublilt viktoriinis ja märkasime kõiki kevadekuulutajaid.

Meie tegemistest saab lugeda internetiaadressil: http://tere.kevad.edu.ee/2008/

Meie luuletused:

• VARSAKABI

Seal, kus mets ja ojake,

varsakabi kollane.

Igal kevadel ma tean

õitseb varsakabi seal.

Vaikselt voolab ojake.

Varsakabi kollane

õied lahti sirutab,

päike teda soojendab.

(Patrick Laansalu)

• KONNAKOOR

Krooks ja krooks,

krooks ja krooks!

Laulab tiigis konnakoor.

Õhtulgi ei vait nad jää,

krooksuda on nõnda hää.

(Patrick Laansalu)

• KEVADE ALGUS

Väljas päike paistab soe,

kevad vaikselt hinge poeb.

Kuldnokk laulu vilistab,

tihanegi siristab.

Lilled juba tärkamas,

kevadpäikest märkamas.

Lumi kõikjalt ära sulab,

lumi vaikselt kraavis vulab.

Kõik on rõõmsad - kevad käes!

Joosta saab nüüd täiest väest.

(Kristiina Konks)

• KEVAD

Panen õhukesed riided selga,

enam külma ma ei pelga!

Õuest tulles must mu nägu.

Varsti kukkumas ehk kägu.

(Cätlyn Haak)

• KEVAD TULEB!

Tali kaugele nüüd sõuab,

kevad asemele jõuab.

Vesi vulisemas kraavis,

lill mind rõõmustamas vaasis.

(Gert Air Allas)

• KEVAD TULEB!

Päike sinitaevas sõuab,

kevade meil kätte jõuab.

Loodus talveunest ärkab.

Lillekene mullast tärkab.

(Patrick Laansalu)

• Teemantluuletus

ROHI

tumeroheline, heleroheline

tärkamine, kasvamine, niitmine

kevad kutsub murule istuma

KEVADVÄRSKUS

(Gert Air Allas)

• KEVADKOGRITS

tumepruun, kääruline

ilmumine, sirgumine, korjamine

Vaata ettevaatlikult jalgade ette!

KEVADÜLLATUS

(Cätlyn Haak)

• VÕILILL

kuldkollane, erkroheline

kasvamine, õitsemine, punumine

mesilased korjavad talt nektarit

PÄIKESERATAS

(Patrick Laansalu)

Aura veekeskuses

18. veebruaril lustisime klassiga Aura veekeskuses. Meiega oli kaasas Kristiina tädi.

Veekeskuses juhtus tegelikult üks vahva lugu. Kuna Gerti ja Patrickut ei tulnud ega tulnud, palusin ühel basseinide ääres vahti pidaval noormehel neid riideruumist veeparki juhatada. Natukese aja pärast tulid poisid, suud kõrvuni naerul. Noormees oli poistele öelnud, et nende ema otsib neid!

Sõbrapäev

14. veebruaril tähistasime algklassidega sõbrapäeva. Töötas sõbrapäeva postkast: kõik lapsed võisid oma sõbrale meisterdatud- joonistatud kaardid panna postkasti, kust need siis päeva lõpuks laiali jagati. Õpetaja kinkis kõigile oma väikestele sõpradele südamega karu.

Vastlad

05. veebruaril - vastlapäeva tähistamine: vastlalaat ja vastlavõistlused. Oasupi ja vastlakuklite söömine. Kahjuks jäi lume puudumisel vastlaliug laskmata.